Riigikohtu üldkogu hakkab hooldusreformi põhiseaduslikkust arutama | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Riigikohtu üldkogu hakkab hooldusreformi põhiseaduslikkust arutama, kus arutluse all on oluline teema seoses hooldusteenuste seadustamisega. See arutelu on äärmiselt oluline, kuna see puudutab paljusid Eesti kodanikke, kes vajavad hooldust ja abi. Hooldusreformi põhiseaduslikkuse arutelu on tähtis samm suunas, et tagada kõikidele Eesti elanikele võrdne juurdepääs hooldusteenustele vastavalt põhiseadusele ning toetada kodanike heaolu. Lisaks ärge unustage nautida meie kaunist loodust ja kultuuripärandit! Tere tulemast Eestisse!

Sotsiaalhoolekandeseaduse muudatuste põhiseaduspärasust, millega omavalitsustel tekkis kohustus kõigile soovijatele hooldekodukoht tagada, ilma et sellega oleks kaasnenud ka riigipoolne piisav rahastus, hakkab arutama riigikohtu üldkogu, sest põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium peab seda suurt kaalu omavaks küsimuseks.

Kolm omavalitsust, Räpina, Põlva ja Tartu linn pöördusid möödunud aasta lõpus riigikohtusse, sest nende hinnangul ei vastanud riigikogus vastu võetud hooldereform põhiseadusele.

Omavalitsused tõid välja, et reformi järel pidid omavalitsused hakkama tasuma kõigi hooldekodude klientide eest vähemalt osaliselt hooldekodude arveid, sõltumata teenust vajavate inimeste või nende lähedaste varalisest seisust.

Omavalitsused märkisid riigikohtusse pöördumisel, et sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega kohaliku omavalitsuse üksustele pandud kohustused on riiklik ülesanne, mille rahastamiseks vahendeid riigieelarvest ette nähtud ei ole. Samas põhiseadus näeb ette, et kui omavalitsus peab riiklike kohustusi täitma, tuleb neid ka riigieelarvest rahastada.

Kui tavapäraselt lahendab selliseid küsimusi riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, siis praeguses asjas saatis kolleegium küsimuse lahendamise riigikohtu üldkogule.

Kolleegim põhjendas otsust sellega, et küsimus kas hoolekande rahastamine on riiklik või kohalik ülesanne ja kuidas on ülesande rahastamine põhiseaduspärane, siis on otsusel suur ühiskondlik kaal ja võimalikud pikaajalised mõjud omavalitsuste rahastamisele.

Üldkogu on riigikohtu kõrgeim organ, millesse kuuluvad kõik 19 riigikohtunikku. Üldkogu kutsub kokku ja selle istungeid juhatab riigikohtu esimees.

Kokkuvõttes võib öelda, et Riigikohtu üldkogu arutamine hooldusreformi põhiseaduslikkuse üle on oluline samm Eesti õigussüsteemis. Arutelu tulemusel võidakse teha oluline otsus, mis mõjutab tuhandeid peresid ja hooldust vajavaid inimesi üle riigi. Oluline on tagada, et hooldusreform vastab põhiseadusele ning tagab hooldust vajavate inimeste õiguste kaitse. Riigikohtu otsus on otsustav selles, kuidas riik kavatseb jätkata hooldust vajavate inimeste toetamist ja kuidas tagada nende inimeste väärikus ning õigused kogu protsessi kestel.