Washington: Vene sõjatehnika võib jõuda Ecuadorist Ukrainasse | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Täna räägime olulisest välisuudisest, kus Washington hoiatab, et Vene sõjatehnika võib jõuda Ecuadorist Ukrainasse. See uudis on äärmiselt oluline, kuna see võib mõjutada mitte ainult Ukraina, vaid ka kogu maailma poliitilist ja sõjalist olukorda. Meie eesmärk on mõista, kuidas see võimalik areng võib mõjutada Eestit ja kogu Balti piirkonda ning rääkida sellest, mida saame teha selle olukorra lahendamiseks ja ennetamiseks. Loodame, et meie arutelu annab teile parema ülevaate sellest keerulisest olukorrast ja aitab kaasa tõhusate lahenduste leidmisele.

Oluline reedel, 9. veebruaril kell 11.35:

– Washington: Vene sõjatehnika võib jõuda Ecuadorist Ukrainasse;

– Ukraina õhutõrje lasi alla 10 Vene drooni 16-st;

– Ukraina peastaap: Venemaa ründab enim Avdijivka ja Marjinka suunal;

– Venemaa teatas 19 Ukraina drooni “neutraliseerimisest” öö jooksul;

– Krasnodari krai naftarafineerimistehases puhkes tulekahju;

– Venemaa korraldas droonirünnaku Ukrainale;

– USA hinnangul on Zelenskil õigus otsustada armee juhtkonna üle.

Washington: Vene sõjatehnika võib jõuda Ecuadorist Ukrainasse

Sõjatehnika, mille Venemaa varem Ecuadorile tarnis ja mida Ecuador soovib nüüd anda USA-le vastutasuks Ühendriikide tehnika eest, võidakse saata Ukrainasse, ütles USA välisministeeriumi ametnik Ecuadori televisioonile.

“See leping (näeb ette) seadmete üleandmise Ukrainale. See on Ecuadori võimude otsus, kuid nad jätkavad selle analüüsi,” kommenteeris välisministri abi asetäitja Kevin Sullivan standarditele mittevastava Venemaa sõjatehnika Ühendriikide tehnika vastu väljavahetamise lepingut.

Ecuadori president Daniel Noboa on juba varem teatanud valmisolekust anda Moskva pahameelest hoolimata riigis asuv Vene sõjatehnika standarditele mittevastavana üle USA-le.

Noboa sõnul on kontrollimisel selgunud, et Vene tehnika ei vasta nõuetele. Rahvusvaheliste konventsioonide kohaselt ei saa sõjatehnikat võõrandada, aga kui jutt on ebakvaliteetsest toodangust, siis see on võimalik,” ütles ta teleusutluses.

Noboa märkis, et ta ei ole nõus Moskva seisukohaga selles küsimuses, kuid ei tahaks seetõttu suhteid Venemaaga rikkuda.

Venemaa suursaadik Quitos Vladimir Sprintšan ütles 11. jaanuaril, et Venemaa kontrollib teavet Vene sõjatehnika võimaliku toimetamise kohta Ecuadorist USA-sse.

“Kontrollime seda teavet. Kuid edastame Ecuadori võimudele Venemaa seisukoha – ameeriklased ei vaja sellist tehnikat, eriti, kui me räägime ebakvaliteetsetest seadmetest,” vahendas agentuur EFE Sprintšani, kes nimetas Ecuadori võimude tegevust “mitte eriti sõbralikuks sammuks.”

Venemaa saadik Ecuadoris esines avaldusega pärast seda, kui Noboa teatas kavatsusest anda USA-le  “200 miljoni dollari väärtuses moodsa tehnika eest üle Venemaa ebakvaliteetne tehnika”.

Ka Ecuadori välisminister María Gabriela Sommerfeld Rosero tunnitas, et Ecuador ostis varem tehnikat Venemaalt.

“See tehnika ei töötanud ja kuna see ei töötanud, võib Ecuador selle maha müüa, ära kinkida või vahetada,” ütles ta ja märkis, et “selles ei ole midagi uut” ja et “see ei riku ühtegi normi ega ole midagi ebaseaduslikku.”

Ukraina õhutõrje lasi alla 10 Vene drooni 16-st

Venemaa korraldas öösel vastu reedet droonirünnaku Ukrainale, milles kasutati 16 Shahed-136 ja Shahed-131 ründedrooni. Ukraina kaitsjad suutsid neist alla tulistada 10.

Droonid tulistati alla Mõkolajivi, Hersoni ja Harkivi oblasti õhuruumis.

Venemaa lasi droonid välja okupeeritud Krimmi territooriumilt ja Kurski oblastist.

Rünnakus sai viga üks inimene Harkivi oblastis.

Venemaa teatas 19 Ukraina drooni “neutraliseerimisest” öö jooksul

Venemaa kaitseministeerium teatas reede varahommikul, et Vene väed tegid öösel kahjutuks 19 Ukraina drooni nelja erineva piirkonna ja Musta mere kohal.

“Kiievi režiimi katse sooritada terrorirünnak 19 õhudrooniga Venemaa territooriumil asuvate objektide vastu on ära hoitud,” seisab ministeeriumi avalduses.

Samas ilmusid öösel kaadrid Krasnodarski krai rafineerimistehases aset leidnud põlengust.

Ukraina peastaap: Venemaa ründab enim Avdijivka ja Marjinka suunal

Ukraina peastaabi teatel toimus ööpäevaga 65 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel. Enim Vene rünnakuid toimus Avdijivka ja Marjinka suunal, kus Vene väed ründasid vastavalt 26 ja 16 korda.

Lisaks ründasid Vene väed viis korda Kupjanski suunal, neli korda Bahmuti suunal, neli korda Lõmani suunal ja üks kord Zaporižžja suunal.

Venemaa ründas kaks korda Ukraina sillapead Dnepri jõe okupeeritud idakaldal Hersoni oblastis. Mõlemad rünnakud luhtusid.

Ööpäevaga tegi Venemaa 13 raketi- ja 66 õhurünnakut ning tulistas 96 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina kaitsjate ja Ukraina asulate pihta.

Vene suurtükitule alla sattus üle 110 asula Tšernihivi, Sumõ, Harkivi, Luhanski, Donetski, Zaporižžja, Dnipropetrovski, Hersoni ja Mõkolajivi oblastis.

Samal ajal viis Ukraina õhuvägi läbi seitse õhurünnakut Venemaa sõdurite ja sõjatehnika koondumispaikade pihta. Ukraina raketiväed tabasid kahte Vene laskemoonaladu, kahte suurtükki ja üht logistilist keskust.

Krasnodari krai naftarafineerimistehases puhkes tulekahju

Krasnodari krais asuvas Ilski naftarafineerimistehases algas kella kahe paiku kohaliku aja järgi tulekahju.

Sotsiaalmeedias levivate kohalike elanike ütluste sõnul oli kuulda vahetult enne tulekahju puhkemist droonimootorite tööd ning plahvatusi.

Vene sotsiaalmeediakanalite väitel suudeti tulekahju kella kolmeks kustutada.

Mõttekoda ISW on märkinud oma hiljutises sõjaülevaates, et Ukraina on hakanud sihtima oma droonirünnakutes Venemaa naftahoidlaid ja -rafineerimistehaseid ning gaasirajatisi. Mõttekoja sõnul on selle eesmärgiks vähendada Venemaa valitsuse tulusid energiakandjate ekspordist, mida see kasutab sõja rahastamiseks.

Viimaste nädalate jooksul leidis Venemaal aset mitu plahvatust, millest kõige märkimisväärsemad toimusid Peterburis ja Leningradi oblastis asuvates nafta- ja gaasirajatistes.

Venemaa korraldas droonirünnaku Ukrainale

Venemaa korraldas öösel vastu reedet droonirünnaku Ukrainale. Droone märgati Harkivi, Mõkolajivi ja Hersoni oblasti õhuruumis.

Droonirünnaku tagajärjel algas Harkivi oblasti Zmijivi omavalitsuses tulekahju. Harkivi oblasti sõjaväelise administratsiooni juhi Oleh Sõnehubovi sõnul ründas Venemaa oblastit vähemalt viie Shahed-136 drooniga.

Rünnakus sai viga üks Harkivi oblasti elanik.

USA hinnangul on Zelenskil õigus otsustada armee juhtkonna üle

Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu eestkõneleja John Kirby kommenteeris neljapäeval Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski otsust vahetada välja Ukraina relvajõudude ülemjuhataja, vahendas uudisteagentuur UNIAN.

Kirby toonitas, et Zelenski on Ukraina relvajõudude kõrgeim juht ja otsustab, kes on sõjaväe juhtkonnas.

“See seisnebki tsiviilkontrollis. Me teame seda. Ja me töötame kõigiga, kes juhivad Ukraina armeed. Jätkame koostööd oma Ukraina kolleegidega,” kinnitas Kirby.

Kirby sõnul ei nõustu ta ühtlasi väidetega, et relvajõudude ülemjuhataja väljavahetamine viitab olukorra ebastabiilsusele Ukrainas.

Kaitseminister Rustem Umerov teatas varem päeval, et Ukraina relvajõudude juhataja Valeri Zalužnõi vabastati ametist.

“Täna tehti otsus muuta Ukraina relvajõudude juhtkonda. Ma olen siiralt tänulik Valeri Fedorovõtšile (Zalužnõile) kõigi tema saavutuste ja võitude eest,” ütles Umerov sotsiaalmeedias.

“Sõda muutub ja nõuab muutusi. Sõjategevus 2022., 2023. ja 2024. aastal – need on kolm erinevat reaalsust. 2024. aasta toob kaasa uued muutused, milleks tuleb valmis olla. Vaja on uusi lähenemisi, uusi strateegiaid,” lisas Umerov.

President Zelenski teatas seejärel, et nimetas relvajõudude uueks juhiks maavägede ülema kindralkolonel Oleksandr Sõrskõi.

“Zalužnõi lahkumine ei mõjuta USA toetust Ukrainale,” teatas Pentagon.

Pentagoni teadaande kohaselt pole USA kaitseministril Lloyd Austinil olnud veel võimalust Ukraina relvajõudude uue juhataja Sõrskõiga rääkida.

“Ukraina presidendil on õigus valida, kes juhib Ukraina armeed ja erinevalt Venemaast on Ukrainal demokraatlik tsiviilkontroll sõjaväe üle,” sõnas kaitseministri abi Celeste Wallander.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 910 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 393 290 (võrdlus eelmise päevaga +910);

– tankid 6385 (+2);

– jalaväe lahingumasinad 11 921 (+22);

– suurtükisüsteemid 9435 (+24);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 981 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 666 (+0);

– lennukid 332 (+0);

– kopterid 325 (+1);

– operatiivtaktikalised droonid 7209 (+18);

– tiibraketid 1881 (+1);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 551 (+38);

– laevad / paadid 24 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1509 (+4).

Eestlased peaksid jälgima Washingtoni teateid, et Venemaa sõjatehnika võib jõuda Ecuadorist Ukrainasse. See võib suurendada konflikti piirkonnas ja oluliselt mõjutada rahvusvahelist julgeolekut. Eesti peaks otsima võimalusi, kuidas toetada Ukrainat ja teisi idapoolseid naaberriike ning tegema koostööd teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega selle olukorra lahendamiseks. Samuti on oluline olla valvas ja valmis võimalikeks arenguteks, mis võivad mõjutada meie regiooni stabiilsust ja julgeolekut.