Võrklaev nõustus Holmi kriitikaga õpetajate lisaraha küsimuses | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Võrklaev on juba ammu olnud oluline osa Eesti ühiskonnast, seda ka kriitikaga tegelemisel. Viimased uudised räägivad Võrklaeva nõustumisest Holmi kriitikaga seoses õpetajate lisaraha küsimusega. See on teema, mis puudutab paljusid eestlasi ja see on põhjus, miks see on nii oluline. Õpetajad mängivad ühiskonnas väga olulist rolli ja nende tunnustamine on tähtis. Olles siin, on oluline olla kursis riigi sotsiaalsete ja poliitiliste teemadega ning see on kindlasti üks oluline teema, mida jälgida.

Rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) nõustus riigikontrolör Janar Holmi kriitikaga, et haridus- ja teadusminister Kristina Kallasel (Eesti 200) ei olnud õigust oma käskkirjaga lisada omavalitsustele munitsipaalkoolide pidamiseks riigieelarvest antavale toetusele täiendavalt ministeeriumi vahenditest veel 5,35 miljonit eurot, mis oli mõeldud õpetajate palgatõusu toetuseks. Võrklaev lubas teema tõstatada riigieelarve muutmise arutelul.

“Nõustume täielikult Teie seisukohaga, et ei Vabariigi Valitsusel ega ministril ole õigust riigikogu poolt riigieelarves määratud toetusfondi suurendada. 2024. aasta riigieelarve seaduse paragrahv 3 lõike 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuste üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse suurus 485 490 000 eurot ning see on senini sama suur. Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari korraldusega nr 10 “Toetusfondist üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse jaotus 2024. aastal” jaotati sellest kohaliku omavalitsuse üksustele 485 482 823 eurot,” kirjutas Võrklaev vastuseks Holmi jaanuari keskel tehtud pöördumisele.

Riigikontrolör juhtis oma kirjas tähelepanu sellele, et kui valitsus kiitis heaks ülalnimetatud korralduse, millega eraldati omavalitsustele 485 482 823 eurot, siis korralduse seletuskirjas öeldakse, et haridus- ja teadusministeerium (HTM) leidis täiendavalt võimaluse suunata munitsipaalkoolide õpetajate palgatõusu toetuseks juurde 5,35 miljonit eurot, mida 2024. aasta riigieelarve eelnõu menetlemise raames ei olnud võimalik ajapuuduse tõttu toetusfondi ümber tõsta. Sellega tõusis valdadele ja linnadele 2024. aastal üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus 490,8 miljoni euroni, mis on suurem kui riigieelarves selleks ette nähtud summa (485 490 000 eurot – toim.).

Riigikontrolör leidis oma kirjas, mis oli adresseeritud rahandusministrile kui eelarvepoliitika elluviimise eest vastutavale ministrile, et ministeeriumid ei tohiks saada ilma riigikoguta riigieelarvet muuta. Kui riigikogu on eelarves ette näinud mingi summa millegi jaoks, peaks seda saama muuta vaid riigikogu ise.

“Riigikontrolli hinnangul ei ole Vabariigi Valitsuse korralduse seletuskirjas ja heaks kiidetud päevakorrapunkti kohta antud ametlikus selgituses toodud lähenemine kooskõlas 2024. aasta riigieelarve seadusega ja riigieelarve raamseadusega,” seisab Holmi allkirjaga pöördumises. Ta rõhutas, et ülalnimetatud seaduste ühene mõte on, et üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse suuruse otsustab riigikogu.

“Kui Vabariigi Valitsus soovib suurendada kohaliku omavalitsuse üksuste üldhariduskoolide toetussummat, peab ta esitama riigikogule arutamiseks 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu,” leidis Holm.

Võrklaev märgib küll oma vastuses, et haridusministri praeguse sammuga sarnast praktikat on kasutanud ka teised ministrid, määrates ministeeriumi eelarve raames juhtumipõhiseid toetusi, sealhulgas ka omavalitsustele, aga lisab samas, et kui riigikontrolöri hinnangul vajaks see siiski riigieelarve seaduse täpsustamist, on ta valmis sellega tegelema.

“Kui riigikontrolöri seisukoht on, et riigieelarve seaduse paragarahv 50 tuleb täiendada või täpsustada, et näha selles ette KOV-ide juhtumipõhiste toetuste andmisele konkreetsemad kriteeriumid, oleme valmis need ettepanekud riigieelarve seaduse muutmise protsessis läbi arutama,” kinnitas rahandusminister.

Kokkuvõttes võib öelda, et võrklaeva nõustumine Holmi kriitikaga õpetajate lisaraha küsimuses näitab, et haridusteemad on endiselt teravalt päevakajalised ja olulised Eestis. Oluline on, et poliitilised otsused õpetajate palga ja hariduse rahastamise osas võetakse vastu põhjaliku arutelu tulemusena, kus ka haridusvaldkonna spetsialistid on kaasatud. See annab lootust, et haridussüsteem areneb ja õpetajatele antakse väärikas tunnustus nende töö eest ühiskonnas.