Eesti poliitikakujundajad peavad EL-i 2040. aasta kliimaeesmärki adekvaatseks | Eesti

2109221h8ef5t24

Tänapäeva poliitikakujundajad seisavad silmitsi oluliste otsuste ja väljakutsetega seoses Euroopa Liidu 2040. aasta kliimaeesmärkidega. Eesti poliitikakujundajad on seisukohal, et nende eesmärkide saavutamine on adekvaatne ning vajalik samm keskkonnasõbralikuma tuleviku suunas. See nõuab aga tõsist pühendumist, tõhusaid meetmeid ja koostööd nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Eesti seisukoht nende eesmärkide osas annab aimu nende pühendumusest keskkonnakaitsele ja jätkusuutlikkusele ning näitab nende valmisolekut võtta juhtroll selles olulises küsimuses.

Euroopa Komisjon peaks teisipäeval pakkuma välja, et 2040. aastaks võiks kasvuhoonegaaside kogust vähendada 90 protsenti. Eesti poliitikakujundajate sõnutsi on see eesmärk adekvaatne ning kliimanõukogu liikme Maia-Liisa Antoni hinnangul peaks olema veelgi ambitsioonikam.

Väljaande Politico teatel toetab Euroopa Komisjon teisipäeval kasvuhoonegaaside heitmete vähendamist 2040. aastaks 90 protsenti võrreldes 1990. aastaga. Juba varem on seatud eesmärk vähendada 2030. aastaks süsinikuemissiooni 55 protsenti ja 2050. aastaks saavutada täielik kliimaneutraalsus.

Mõned riigid, nagu Taani, Poola ja Bulgaaria on komisjoni ettepanekut avalikult juba toetanud. Teised, näiteks Ungari, on skeptilisemad, nagu ka mõned Euroopa Rahvapartei saadikud, kelle arvates ei tohiks põllumeeste meeleavalduste valguses selliseid eesmärke seada.

Kliimaministeeriumi kliimapoliitika asekantsler Kristi Klaas lausus, et Eesti ei ole oma positsiooni veel välja töötanud, kuid komisjoni pakutu tundub loogiline.

“Kui meil on seatud 2050. aastaks eesmärk, et saavutame kliimaneutraalsuse, siis see üleminek peab olema võimalikult sujuv. Me kindlasti ei toeta seda, et 2040. aastani heidame võimalikult palju edasi ja siis viimasele kümnele aastale paneme ebarealistlikult suure ootuse,” lausus Klaas.

Komisjoni välja pakutud 90 protsenti kehtiks kogu Euroopa Liidu kohta. See, millise eesmärgi Eesti endale võtab, pannakse paika kliimaseadusega. Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets ütles, et olenemata sellest, mis kokku lepitakse, peaks eesmärgi täitmine olema riikidele paindlik.

Loe rohkem:  Norstat: aasta algus erakondade reitingutes muutusi ei toonud | Eesti

“Sisuliselt kõikide riikide jaoks kõige keerulisem on täna põllumajandusvaldkond, kus just niisuguseid lahendusi, mida oleks tehnoloogia arengu ja innovatsiooniga lahendada, on võrdlemisi vähe. See kindlasti on meile väga keeruline sektor. Transpordi osas ka, tegelikult lõplikke tehnoloogilisi lahendusi täna veel ei ole, mis selle kliimaneutraalsuse üldiselt tagaksid. Nii et eks seal jäävad ka riikide jaoks endiselt küsimused õhku,” lausus ta.

Keskkonnaühenduste koja koordinaator ning kliimanõukogu liige Maia-Liisa Anton lausus, et Eesti ega Euroopa Liidu ambitsioon ei ole tegelikult Pariisi kliimakokkuleppega kooskõlas.

“Kui vaatame Euroopa Liidu võetud kohustusi Pariisi lepinguga, siis 90 protsenti on tegelikult miinimum. Pariisi lepingu järgi peavad riigid panustama proportsionaalselt kliimamuutuste pidurdamisse ja kuna Euroopa Liidu riigid on tegelikult maailma keskmisest kõrgema emissiooniga, siis me peaksime vähendama oma kasvuhoonegaaside heiteid kiiremini. Umbes 65 protsenti vähendamist 2030. aastaks oleks see, mis oleks enam-vähem Pariisi lepinguga kooskõlas ja kliimaneutraalsus 2040 on see, kuhu Euroopa Liit peaks jõudma, et olla päriselt Pariisi kliimaleppega kooskõlas,” lausus Anton.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti poliitikakujundajad peavad EL-i 2040. aasta kliimaeesmärki adekvaatseks, kuid on teadlikud vajadusest teha jõupingutusi selle saavutamiseks. On oluline, et Eesti jätkaks ettevalmistusi ja investeerimist rohelisse tehnoloogiasse ning taastuvenergia arendamisse, et aidata kaasa EL-i kliimaeesmärkide täitmisele. Lisaks peaksid poliitikakujundajad kaasama rohkem sidusrühmi ja kodanikuühendusi protsessi, et tagada laiapõhjaline toetus ja tugevam ühtsus kliimamuutuste vastu võitlemiseks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga