Ressursid ja ohutunne muudavad inimesed ja rakud ühtmoodi vaenulikuks | Ühiskond

Tere tulemast Eestisse, kus arutletakse ressursside ja ohutunde mõju üle, mis võib inimesed ja ühiskonna muuta vaenulikuks. Kuidas ressursid ja turvatunne mõjutavad meie käitumist ja suhteid teistega? Kuidas saame luua ühiskonna, kus inimesed ja rakud saavad koos eksisteerida ja koostööd teha? Olles ümber piiratud ainult oma loomulike vajadustega, on oluline mõista, kuidas need ressursid ja ohutunne võivad kujundada meie vaated maailmale. Liitudes meie arutelusid, saate avastada, kuidas need faktorid mõjutavad Eesti ühiskonda ja kuidas luua positiivset suunda tulevikuks.

Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika kaasprofessor Mare Ainsaar rääkis Vikerraadio saates “Teise mätta otsast”, et esimene põhjus, miks vaenulikkus ühiskondades ja riikide vahel juhtub, on võitlus ressursside pärast. Need ressursid võivad olla päris ressursid nagu vesi, toit või energia. “Aga võivad olla ka sümboolsed ressursid või tunne, et midagi sümboolselt kaotatakse, näiteks keel või identiteet, võim, positsioon, ohutunnetus. Need kõik võivad olla tihedalt seotud ressurssidega,” lausus ta.

Riikide või kogukondade vaheliseks konfliktiks ei piisa ühest-kahest indiviidist, vaid peab olema suurem grupp, kes tunnetab, et üks rühm ohustab teist. “Inimeste puhul piisab tunnetusest, mis ei pea olema ka objektiivne, reaalne oht, vaid juba kui inimestele tundub, et see on oht,” märkis Ainsaar. Seega suureneb konfliktioht juba tunnetuse ja kommunikatsiooni tasandil.

Tülitsejad rakkude maailmas

Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets on palju tegelenud nii-öelda tülitekitajatega rakkude maailmas, täpsemalt kasvajate bioloogiaga. “Inimese kasvajad on tõsised tülitekitajad paljudes aspektides. Tegemist on rakkudega, mis on kuidagi ühiselu kontrolli alt välja läinud. Kõigepealt nad saadavad välja valesid signaale, nad hakkavad teiste arvel kasvama, nad võtavad teistelt toitaineid ära, nad tekitavad enda poole veresoonte pisikesi kapillaare, et saada verevarustust paremaks. Nii et nad on sellised egoistlikud tüübid,” selgitas ta.

Vähe sellest, rakud ka valetavad, märkis Maimets. Näiteks mõne aasta eest saadi Nobeli preemia avastuste eest, mis viisid väga korralike kasvajate ravimite väljatöötamiseni. Tihti petavad kasvajarakud ära inimese immuunsüsteemi.

Nimelt on immuunsüsteemil probleem teha kogu aeg vahet võõra ja oma vahel. “Kui sa võõraid ära ei tunne, siis nad tulevad ja tekitavad sulle kahju.” Nii et immuunsüsteem peab need võõrad ära tapma. “Aga kui sa liiga palju tapad, hakkad omasid tapma. Siis on asjad halvad, siis tekivad kõik allergilised reaktsioonid muud asjad. Immuunsussüsteem peab olema sellises tasakaalus, et ta teeb vahet, kes on oma, kes võõras,” ütles Maimets.

Aga nii-öelda valetajatest kasvajarakud hakkavad Maimetsa sõnul tihti tootma selliseid pinnavalke, mis petavad immuunsüsteemi informatsiooniga ära. “Immuunsüsteem vaatab, et seda rakku ei tule hävitada ja siis need kasvajarakud seal elavad ja vohavadki.”

Nobeli preemia saanud kasvajate ravi, mis praegu väga tõhusalt töötab, põhinebki sellel, et pinnavalgud, mida kasvajad toodavad, pannakse kinni, neil ei lasta petta immuunsüsteemi. Nõnda saab immuunsüsteem tööle hakata ja kasvajad ära hävitada. “Nii et selles mõttes analoogia on siin inimpopulatsioonidega väga sarnane,” ütles Maimets.  

Mare Ainsaar tõmbas selle peale rakkude ja inimeste maailmade vahele veel ühe paralleeli. “Inimeste keeles räägiksime siin sõjakavalusest, petmisest agressoritest ja sõdadest erinevate rühmade ja inimeste vahel. Kui me ajalukku vaatame, siis minevikus olid sõjakangelased väga austusväärsed tegelased. Ja mida nad tegid? Nad läksid võtsid naabritelt ressursse, aga olid siis au sees oma ühiskonnas,” sõnas ta.

Usaldus ja võõrandumine

Rahvastiku- ja ühiskonnateadlased uurivad konfliktide tekkepõhjusena ka usaldust, mis on tänapäeva ühiskonnas võtmetegur. Olgu selleks usaldus inimeste vahel või ühiskonna institutsioonide vastu. “Kui see usaldus on olemas, ükskõik kuidas ta on tekkinud, siis on paljud asjad võimalikud, mis ilma usalduseta ei oleks. Ehk siis see usaldus on nagu võlusõna, et mille nimel tasuks hirmsasti vaeva näha, et ühiskondades ja inimeste ja inimrühmade vahel tekitada,” lausus Ainsaar.  

Olemas on ka näiteks võõrandumise teooriaid, mis ütlevad, et kui inimesed mingi põhjusel ühiskonnas marginaliseeruvad või kaugenevad ülejäänutest, siis nad hakkavad näiteks süüdlast otsima.

“Süüdlase otsimise olukord on jälle selline, mis kindlasti võimaldab palju konflikte või probleeme tekitada. Vahel on kellelegi kasulik tekitada toksilisi või konfliktseid olukordi. Selle põhjuseks võib-olla mingi positsiooni või võimu saavutamine. Nii et jah, on erinevaid variante, kus suhted lähevad halvaks ja tekivad konfliktikohad,” arutles Ainsaar.

Politoloog Rein Taagepera ja sotsioloog Oliver Nahkur on uurinud maailma riike ning on jõudnud järeldusele, et inimkonnad on üldiselt muutunud rahumeelsemaks. Vaatamata sellele, et meedias on uudiseid konfliktide kohta rohkem, on reaalseid konflikte tegelikult vähem.

“Nii et inimeste puhul saame oma käitumist ise reguleerida väärtuste ja asjade kaudu, millest lugu peame. Kõik need ühiskonnad, kus me tänapäeval elame väärtustavad pigem rahu, mitte sõda nagu minevikus,” selgitas Ainsaar. See kõik annab pisikese panuse, et  tulevikuühiskond või -lahendused oleksid rahumeelsemad.

Toivo Maimets nentis selle peale: “Nojah, eks me ju rakkude tasandil ka rahu eelistame. Kui me antibiootikumide peale mõtleme, siis sellega oleme kogu aeg lihtsalt sissetungijad vagaseks teinud ja paljudele organismidele rahuolekut vähemalt ajutiselt garanteerinud.”

Inimeste ja rakkude maailmadega paralleele tõmmates tuleb Toivo Maimetsa sõnul olla ettevaatlik. “Ma ei tea, kaugele seal analoogiaga minna saab, aga tuleb öelda, et lõppkokkuvõttes on ju kasvajad looduslikus mõttes ummiktee. Ühel hetkel nad hävitavad ära kogu selle organismi, kus nad parajasti asuvad ja sellega ka iseenda. Ma ei tea, kas inimühiskondade kohta, võime seda ka öelda,” lausus ta.

Toivo Maimets ja Mare Ainsaar rääkisid mikroobide ja inimeste maailmade sarnasustest oma “mätaste” ehk mikrobioloogi ja sotsioloogi vaatepunktidest saates “Teise mätta otsast”.

Kokkuvõttes on oluline mõista, et ressursside ja ohutunde puudumine võib muuta nii inimesed kui ka ühiskonna üldiselt vaenulikuks. Kui inimestel on tunne, et nende põhivajadused ei ole täidetud ja neil puudub turvatunne, võivad nad muutuda negatiivsemaks ja vaenulikumaks nii enda kui teiste suhtes. Seetõttu on oluline tagada, et ühiskonnas oleks piisavalt ressursse ja turvalisust, et inimesed saaksid elada rahulikult ja harmooniliselt. Ainult nii saame luua positiivsema ja turvalisema keskkonna, kus inimesed saavad õitseda ja tunda end oma kodus kaitstuna.