Endised noorsotsid plaanivad anda Vasakparteile uue näo | Eesti

Tallinna vanalinnas asuvas kohvikus kogunes nädalavahetusel grupp endiseid noorsotsidel ja teisi vasakpoolsete vaadetega aktiivseid kodanikke, et arutada Vasakpartei tulevikuplaane. Nende eesmärk on anda erakonnale uus nägu ning tuua selle tegevus kaasaja poliitilistesse väljakutsetesse vastavaks. Arutelul keskenduti peamiselt sotsiaalsetele probleemidele ja lahendustele ning räägiti ka poliitilise kommunikatsiooni olulisusest ja tulevikusuundadest. Endised noorsotsid on otsustanud astuda sammukese edasi ning aidata kaasa Vasakpartei positiivsele arengule Eesti poliitikamaastikul.

Laupäeval, 3. veebruaril toimuval Vasakpartei üldkoosolekul esitlevad endised noorsotsid oma nägemust. Valitakse erakonna juhatus ja esimees. Samuti kinnitatakse erakonna programm ning põhikirja muudatused.

“Tuleb põhikirja, nime ja programmi muutus. Aga me oleme ette arvestanud, et kvoorumit suure tõenäosusega kokku ei tule,” ütles endine noorsots ja praegune Vasakpartei strateegiajuht Robert Kiisler. “Põhjus, miks me selle üldkogu nii vara korraldame pärast erakonna taaselustamiskatset, on sellepärast, et see oli kohtupoolne tingimus Keijo Lindebergile [erakonna juhatuse liige] – ta pidi enne 8. veebruari üldkogu korraldama,” selgitas ta.

Erakonna juhatus tahab muuta nime Vasakpoolseteks.

“Tegu on ikkagi sisulise muutusega. Muudame ulatuslikult erakonna programmi,” sõnas Kiisler. “Programmi detaile ma avaldada ei taha, sest need arutelud on ees ja midagi ei ole veel kinnitatud. Homme tutvustame üht visiooni. Maailmavaate osas kindlasti proovime muuta erakonda rohkem eestimeelsemaks ja sotsiaalselt progressiivsemaks. Et ei jääks kinni ainult venekeelse elanikkonna teemadesse,” ütles ta.

Kiisleri sõnul on nad ainus vasakpoolse maailmavaatega erakond Eestis. “On küll olemas sotsid, aga nemad on vasaktsentristid ja annavad väga kergesti järele, kui on vaja paremerakondadega koalitsioone moodustada. Vasakpoolsed näevad ennast kui põhimõttekindlamat ja mingis mõttes ka radikaalsemat jõudu,” sõnas Kiisler.

ERR-i küsimuse peale, kas nad peavad end vasakäärmuslasteks, vastas Kiisler: “Kindlasti mitte. Vasakäärmuslaseks ma ennast kindlasti ei loe, ega tunne ka ühtegi vasakäärmuslast meie seltskonnas. Oleme vasakpoolsema maailmavaatega kui sotsiaaldemokraadid, aga kindlasti mitte äärmuslased.”

Eesti poliitilisel maastikul on Kiisleri sõnul neile kõige sarnasemad sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond. Rohelistega kattuvad nende maailmavaated keskkonnateemadel, kuid majanduslikult nad sarnasusi ei näe.

Kiisleri sõnul keskenduvad nad esialgu nooremale valijale. “Mõistame, et erakond on praegu väike. Meil ei ole mõtet proovida paisuda kohe suureks rahvaerakonnaks. Keskendume pigem vasakpoolsele nišile, kes tunneb, et neil ei ole Eestis erakonda, kes nende vaateid esindaks,” ütles ta.

Koalitsiooni tegevusele annab Kiisler väga negatiivse hinnangu. “See, kuidas õpetajate streik toimus – see jäi tegelikult lahenduseta. Reformierakond ei panustanud selle lahendamisesse. Nad on esitlenud ennast kui rahanduse kordategijaid ja suuri rahanduseksperte. Maksureform, maksuküüru kaotamine on kõige lühinägelikum otsus, mida Eesti rahanduse koha pealt teha saab. Selle valitsusega on kadunud igasugune illusioon, et Reformierakond teab, kuidas rahandust Eestis korda teha,” ütles Kiisler.

Vasakpoolsete lahendustena eelistaks Kiisler astmelist tulumaksu ning suuremat vara maksustamist.

“Noorsotsid, kes lahkusid, tundsid, et praeguse juhtimise all ei olnud see enam sama organisatsioon, millega nad kunagi liitusid,” selgitas ta erakonna vahetust.

“Enamus neist olid inimesed, kes liitusid siis, kui mina olin üks noorsotside juhtidest. Sel ajal ajasime vasakpoolsemat suunda kui noorsotsidel oli tavaks olnud. Vähemalt viimasel aastakümnel. Nüüd on noorsotsid võtnud suuna mõõdukama, tsentristlikuma sotsiaaldemokraatia poole, mis noorematele vasakpoolsematele inimestele ei ole meeltmööda,” ütles ta.

Ta näeb ka praeguste noorsotside seas potentsiaalseid tulevasi erakonnakaaslasi.

“Omavahelisi jutte, et Eestis on vajadus päris vasakerakonna järele, on olnud sotsiaaldemokraatide seas väga kaua. Vahepeal oli lootus, et Lauri Läänemetsaga see asi natuke paraneb, kuna ta on natuke klassikalisem vasakpoolsem sots. Aga nagu me oleme näinud koalitsiooni tegevusest, siis ega seal suurt vahet ei ole,” sõnas Kiisler.

ERR-i küsimusele, kuidas suhtub ta erakonna seosele Venemaaga, eelkõige Aivo Petersoni tegevuse tõttu, vastas ta: “See seos on kindlasti minevikus. Mõistan täielikult, miks see inimesi murelikuks teeb. Ja ma olgem ausad – me teadsime erakonnaga liitudes, milline see maine on.”

“Ja üks põhjus liitumiseks, päris ausalt, oli see, et see erakond on juba registreeritud, neil on liikmeskond olemas. Neil on ka riigipoolne rahastus olemas. Sellele uue energia andmine tundus palju loogilisem valik, kui nullist uue erakonna ehitamine, mis nõuab 500 liikme värbamist ja rahastuse tekitamist,” ütles Kiisler.

Küsimusele, kas endised noorsotsid võtavad erakonna üle, vastas ta: “Me pakume üldkogul ühte visiooni sellest erakonnast. Kas see leiab liikmete toetuse, seda me näeme. Ma ei tea, kas seda saab ülevõtmiseks nimetada, kui see on demokraatlikult tulnud ja liikmete toel. Aga põhimõtteliselt selline plaan on, jah.”

Kokkuvõtteks võib öelda, et endised noorsotsid on otsustanud anda Vasakparteile uue näo ning tuua sisse värsket verd ja ideid. Nende eesmärk on muuta erakond atraktiivsemaks nooremale põlvkonnale ning tuua sisse rohkem progressiivseid poliitikaid. Kuid see tekitab ka küsimusi ja vastuolusid, kuidas see mõjutab erakonna senist poliitikat ja võimalikke muutusi. Oluline on jälgida, kuidas see protsess edeneb ning milline saab olema Vasakpartei uus näo.