Euroopa Liidu juhtkohtade jagamine võib seekord rohkem aega võtta | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Euroopa Liidu juhtkohtade jagamine on alati olnud keeruline protsess, kuid seekord võib see võtta rohkem aega kui kunagi varem. See teema on hetkel väga oluline ja kaasakiskuv, kuna sellel on suur mõju nii Euroopa Liidu sise- kui ka välispoliitikale. Kogu Euroopa jälgib pingsalt, kuidas sellel protsessil arenguid teeb. Seega on Eestis viibides huvitav jälgida, kuidas sellest olulisest teemast siin räägitakse ja kuidas see kohalikele elanikele mõju avaldab.

Kui kahed viimased Euroopa Parlamendi valimised peeti mai eelviimasel nädalal, siis seekord valitakse europarlament ajavahemikus 6.-9. juunini. Valimiste nihutamist on erinevatel andmetel väidetavalt sisepoliitilistel põhjustel palunud kas Portugal ja Hispaania või ka Saksamaa.

Valimiste tulemusi kogunevad liikmesriikide liidrid mitteametlikult arutama 17. juunil ning ametlik Euroopa Ülemkogu toimub 27.-28. juunil. Seal lepitakse eeldatavasti kokku, kellest saavad Euroopa Komisjoni ja Parlamendi president, ülemkogu alaline eesistuja ning Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja, kes ühtlasi on ka komisjoni asepresident. Parlamendi ja komisjoni juhid peab heaks kiitma ka Euroopa Parlamendi täiskogu.

Europarlamendi uus koosseis koguneb 16. juulil ning siis algaval töönädalal peaks parlamendi täiskogu ka oma esimehe hääletusel heaks kiitma.

Küll aga jääb juulis suure tõenäosusega parlamendis hääletamata Euroopa Komisjoni presidendi kandidatuur, mis tähendab, et ta ei saa ka enne septembrit volitusi komisjoni uue koosseisu moodustamiseks.

Ühest küljest jääb komisjoni juht kinnitamata, kuna parlament lihtsalt ei jõua seda teha, sest peab esimesel plenaaristungil lisaks spiikrile valima ka asepresidendid, komisjonide esimehed ja tegema muud parlamendi töö korraldamiseks vajalikud otsused, selgitati ERR-ile. Teiseks aga rääkis mitu asjadega kursis olevat inimest, et sellega soovib Europarlament ka Euroopa Komisjoni survestada rohkem oma seisukohtadega arvestama.

Seega jääb komisjoni presidendi kinnitamine parlamendis septembrisse, mis koguneb pärast suvepuhkust uuele sessioonile 16.-19. septembril.

Alles siis, kui komisjoni president on parlamendilt oma heakskiidu saanud, saab ta hakata tegelema uue Euroopa Komisjoni koosseisu moodustamisega ning riigid hakata esitama oma kandidaate volinike kohtadele.

Pärast volinike nimekirja selgumist peab komisjoni juht jagama ära nende tegevusalad, misjärel need saavad hakata valmistuma kuulamisteks Euroopa Parlamendi vastava valdkonna komisjonis, mis päädib hääletusega tema sobivuse üle komisjonis ja täiskogus. Selle suhtes, kui kiiresti kandidaadid parlamenti kuulamistele jõuaks, on erinevaid seisukohti: kui keegi arvas, et ennast oma valdkonnaga kurssi viimine võib volinikuks esitatud poliitikul võtta nädalaid, siis teine inimene leidis, et piisaks ka paarist päevast.

Igal juhul saaksid volinikukandidaadid kõige varem jõuda parlamendi ette oktoobri plenaaril. Kui aga mõni kandidaat kuulamistel läbi kukutatakse, on suur tõenäosus, et protsess jätkub veel ka novembris, mis tähendab, et kõige varem saaks Euroopa Komisjon tööd alustada 1. detsembril. Siiski märkis asjaga kursis olev inimene, et võimalus on ka komisjoni töö alguse nihkumiseks jaanuari.

Praegu ametis olev Ursula von der Leyeni juhitav komisjon alustas tööd 2019. aasta 1. detsembril ning seda just seetõttu, et kolm volinikukandidaati ei saanud parlamendi heakskiitu ning neid esitanud riigid pidid leidma uued kandidaadid.

Eesti otsus võib tulla alles septembris

Kui Euroopa Liidu neli juhtivat ametit pannakse paika ülemkogul ning nendele kohtadele võib saada ka mõni valitsusjuht või riigipea, kes on ise ülemkogu liige, siis volinikuks peaministreid ei esitata.

See tähendab, et kui peaminister Kaja Kallas ei saa mõnda neist neljast ametikohast, kuid tahab siiski tööle minna Euroopa Komisjoni liikmena, peab ta enne volinikukandidaatide nimetamist tagasi astuma, et uus valitsus saaks ta Euroopa Komisjoni uuele presidendile esitada.

Et aga Euroopa Komisjoni uus liikmekandidaate oodatakse alles septembri teises pooles, siis see tähendab, et ka muutused Eesti valitsuse koosseisus võivad jääda alles päris suve lõppu.  

Kandidaatide ringis valdavalt lääneeurooplased

Ehkki ükski uue perioodi ametimees ei ole kuni kinnitamiseni kindel, peetakse siiski suhteliselt tõenäoseks, et komisjoni senine president, sakslane Ursula von der Leyen jätkab ka teisel perioodil ning samuti on väga suur tõenäosus, et parlamendi presidendina jätkab maltalane Roberta Metsola.

Nemad mõlemad on paremtsentristlikust Euroopa Rahvapartei (EPP) poliitperekonnast, mis tähendab, et kahele ülejäänud kohale peaks saama vasaktsentrist ja liberaal, kuna kohtade jagamine nende kolme peavoolu erakonna vahel on tavapärane ja lähtub ülemkogus esindatud liidrite parteilisest kuuluvusest.

Ülemkogu võimaliku uue eesistujana räägitakse viimasel ajal enim Portugali praegusest peaministrist, sotsialistist Antonio Costast. Lisaks mainitakse Taani peaministrit, sotsiaaldemokraat Mette Frederikseni, Belgia peaministrit, liberaali Alexander de Crood, Luksemburgi endist peaministrit, praegust asepeaministrit, liberaali Xavier Bettelit.

Kui eelnimetatud on kõik Lääne-Euroopa riikide, niiöelda vanade liikmesriikide poliitikud, siis EL-i välispoliitikajuhina on väidetavalt jutuks olnud lisaks liberaal Kallasele, ka Leedu välisminister Gabrielus Landsbergis, Läti praegu välis- ning endine peaminister Krišjanis Karinš, Poola uus välisminister Radek Sikorski, aga ka Rumeenia presidenti Klaus Iohannist, kuid nemad on kõik seostatavad EPP poliitperekonnaga. Lisaks võivad nendega ka siin ikkagi konkureerida ülalnimetatud läänepoolsete liikmesmaade poliitikud ning sageli on liikmesriikide liidrid mõnele neist kohtadest leidnud ka poliitiku, keda varem üldse pole mainitud.

Kokkuvõttes võib öelda, et Euroopa Liidu juhtkohtade jagamine võib võtta rohkem aega kui algselt planeeritud. See on tingitud erinevate riikide erinevatest seisukohtadest ning keerulisest poliitilisest olukorrast Euroopa Liidus. Siiski on oluline leida kompromiss ja jätkata läbirääkimisi, et tagada Euroopa Liidu sujuv toimimine tulevikus. Eesti peab jälgima olukorda tähelepanelikult ja kaaluma võimalikke mõjusid oma riigile. Samal ajal peab Euroopa Liit jätkama reformiprotsessi ja ühiseid jõupingutusi tugeva ja ühtse liidu loomiseks.