Riik tahab haridusreformiga lahendada nii õpetajate kui ühiskonna muresid | Eesti

Tere tulemast Eestisse, kus haridusreform on tõusuteel, et lahendada nii õpetajate kui ka ühiskonna muresid. Riik on võtnud endale kohustuse parandada haridussüsteemi, et pakkuda õpetajatele paremaid tingimusi ning tagada kvaliteetne haridus kõigile õpilastele. Uued meetmed hõlmavad õpetajate palgatõusu ja koolide paremat rahastamist. See näitab Eesti pühendumist hariduse kvaliteedi parandamisele ja pakub lootust helgemaks tulevikuks nii õpetajatele kui ka kogu ühiskonnale.

Lisaks haridustöötajatele selleks aastaks palgalisa leidmise on haridusministeerium lubanud ka haridusreforme. “Hariduse valdkonnas on käivitatud reformid, millest enamik on seaduse eelnõude tasandil valmis veebruaris-aprillis,” kinnitas haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Liina Põld ERR-ile.

“Ministeerium on kutsunud laua taha omavalitsused, erakoolid ja õpetajate esindajad, et ühiselt kokku leppida õpetajate karjääri- ja palgamudel. Töötasu osas on siht, et jõuaks üldhariduskooli õpetajate keskmise palk 2027. aastaks 120 protsendini Eesti keskmisest ja seda kõigis omavalitsustes. Ainult koostöös kohalike omavalitsustega ja erakoolide pidajatega ühiselt saab muudatused ellu viia, sest vaid nemad saavad määrata õpetajate töötingimused. Siht on allkirjastada pikaajaline hariduslepe aastateks 2025-2027,” rääkis Põld.

Õpetajate karjäärimudeli loomise töörühmal on valminud esialgne versioon, mida veel täpsustatakse. Karjäärimudel rakenduks koolides järgmise aasta 1. septembrist.

Koolivõrgu reformi fookuseks on gümnaasiumiastme õppekohtade koondamine suurematesse gümnaasiumitesse ja põhikooli kolmanda astme koondamine valla keskustesse suurematesse põhikoolidesse.

“Riik on avanud maakoolide toetusmeetme, et toetada omavalitsusi 1.-6. klassiliste väikeste maapiirkondade koolide pidamisel. Aastaks 2035 on gümnaasiumiastmega koole Eestis 100 ringis. Pikem eesmärk haridusvõrgu korrastamisel on viia põhikoolijärgsete õppeastmete eest vastutus riigile,” selgitas Põld.

Samuti luuakse ühtne alushariduse süsteem, mis koondab kokku lastehoiu teenuse ja lasteaia teenuse.

“KOV-il on kohustus tagada kõigile 1,5-3-aastastele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia lastehoius. Lastesõimed, lasteaia sõimerühmad ja lastehoiud ühildatakse. Valitsuse istungile jõuab eelnõu märtsis ja reform jõustub 1. jaanuaril 2025,” ütles Põld.

Samuti on ministeeriumil kindlalt kavas ka kooliea pikendamise reform, kutsehariduse reform ja hariduskulude null-eelarve reform, millega loodetakse saada hariduskuludele parem proportsioon.

Vallad kaaluvad, kuidas koolivõrku korrastada

“Saaremaal on koolivõrgu korrastamine pikki aastaid olnud juba teema, sellega me tegelesime juba eelmisel aastal, vähendasime kooliastmeid – meil on 18 kooli kokku. Osa neist on päris väiksed – kuidas haridusvõrku korrastada, see on Saaremaa teema kindlasti. Teistel maavaldadel samamoodi,” sõnas Saaremaa vallavolikogu esimees Jaanus Tamkivi ERR-i palvel haridusrefome kommenteerides.

Mis puudutab koolivõrgu korrastamist, siis Tamkivi sõnul on riigi roll siin väike.

“Vaevalt riik seda teha saab, põhiharidus on ju kohaliku omavalitsuse korraldada. Ja vaevalt riik seda paremini teab, kuidas valdades asjad kohapeal on. Ma arvan, et kohalikke omavalitsusi selles osas tuleb usaldada. See teadmine on seal kohalikes vallamajades ikka kõige parem. Seda Tallinnast keegi ütelda ei oska,” ütles Tamkivi.

“Meil on riigigümnaasium Kuressaares ja siis Saaremaa vallale kuuluv gümnaasium Orissaares, mis on kindlasti omaette küsimus. Kui gümnaasiumitasand läheb riigile, siis ma kardan, et see lõpeb sellega, et Orissaare gümnaasium pannakse kinni. Seal on täna lapsi 50-60 – praegu ta jätkab, aga eks aeg seda näitab,” rääkis Tamkivi.

Tamkivi väitel on Saaremaa riigigümnaasiumis praegu maja maksimaalselt õpilasi täis.

“Siin on ka küsimus, kuhu need lapsed siis peaksid minema õppima. Kui nad ei mahu Saaremaa riigigümnaasiumisse, peaksid nad minema mandrile või siis ametikooli Saaremaale. Kui nad peaksid minema Kuressaarde, kuhu tuleb leida majutus, lapsed elaksid kodust eemal, siis see tooks lisakulutusi peredele ja on kindlasti valus teema,” lisas Tamkivi.

Ametiühing usub karjäärimudeli kiiresse jõustamisse

Eesti Haridustöötajate Liidu juht Reemo Voltri sõnul on kindlasti üks olulisemaid reformide ikkagi karjäärimudel ja sellega kaasnev palgamudel, tööaja arvestamine ja töökoormusega tegelemine. “Need on ühed esimesed asjad, millega me alustame 19. veebruaril, kui algavad kollektiivlepingu läbirääkimised riigiga,” sõnas Voltri.

“Kindlasti koolivõrgu küsimus ka, aga siin jällegi ei ole ilmselt sellist ühe vitsaga üle-eestilist löömist võimalik teha, vaid tuleb etapiliselt liikuda koostöös konkreetsete kohalike omavalitsustega. Seal siis vaadatakse koos üle just eelkõige siis gümnaasiumivõrk. Et leitaks siis lahendusi seda korrastada ja võib-olla koormust kohalikel omavalitsustel vähendada,” rääkis ametiühingujuht.

Voltri hinnangul on kindlasti võimalik õpetajate karjäärimudelis sel aastal kokku leppida ja jõustada, kuigi siin on kindlasti küsimus ka rahalistes vahendites.

“Karjäärimudeliga on töögrupp juba tööd alustanud ja eri mudeleid on osapoolte vahel välja pakutud. Nüüd tuleb neid analüüsida ja siis üritada neist see kõige parem kokku klopsida, mis rahuldaks kõiki osapooli – nii õpetajaid kui ka koolipidajaid kui ka koolijuhte. Ja et see tõesti viiks meie hariduselu edasi, annaks õpetajatele motivatsiooni juurde ja suunaks õpetajaid enesearengule, et siis veel paremini see kõik kokkuvõttes õpilastele positiivselt tagasi tuleks. See on küll sellel aastal tehtav,” lausus Voltri.

Aaviksoo: probleeme tuleks käsitleda koos

Oktoobris 2023 algatati haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas nulleelarve projekt, mida veab endine haridusminister ja kõrgkoolijuht Jaak Aaviksoo.

Aaviksoo ütles ERR-ile, et tema jaotaks võimalikku reformimist vajavad teemad kolme plokki, sest tegemist on väga erinevate valdkondadega ja neid tuleks erinevalt lahendada.

“Üks meie probleeme on rahaprobleem, eelkõige õpetajate palkade probleem. Et kust leida õpetajate palgaraha ja kas selleks oleks vaja teha mingisuguseid reforme. Teine küsimus, mis avalikkuses õpetajate suust kostub, on see, et õpetajad on üle koormatud ja kaasav haridus tekitab suure hulga probleeme – neile on kohustusi juurde tulnud. See puudutab töökorraldust ja on ilmselt ka mõtlemise koht, et võib-olla tuleb ka siin reforme teha. Kolmas plokk on õpetajate üleriiklik või kohalik karjäärimudel, kus nad siis saaksid kindlad olla, kuidas nende palk tõusma hakkaks,” lausus Aaviksoo.

“Ma saan aru, et kõikide nende kolme osas tundub, et on soov reforme teha, aga milles reformid seisnevad, ma ei oska öelda, sest ettepanekuid reformideks ju veel ei ole. Haridusminister esitab neid avalikkusele ilmselt 19. veebruaril,” sõnas Aaviksoo.

Ajakriitilisuse järgi Aaviksoo nimetatud probleeme järjestusse seada ei soovi. “Ma ei oska neid ritta panna ja see ei ole ka väga konstruktiivne. Neid tuleb vaadata koos, sest need on kõik koos üles tõstetud ja kõik need kolm aspekti vajavad käsitlemist ja võimalik, et ka reforme,” sõnas Aaviksoo.

Rajaleidja suunaks igasse algklassi õpetajal abi

“Üks väga oluline asi, mille ka streik esile tõi, õpetaja toetamine,” ütles haridus- ja noorteameti õppenõustamisteenuste ehk Rajaleidja osakonna juhataja Tiina Kütt.

“Siin on omamoodi kahvel, et kõik maailmas on muutunud: ühiskond on muutunud, inimesed on muutunud, õpilased, vanemad, õpetajad ise on muutunud, aga ootame õpetajalt ikka endiselt samamoodi töötamist nagu kunagi. Et kui ta juba kooli tööle läheb, siis õpetaja on koolis nagu ema või isa, kes kogu lapse loo kaasa käib. Õpetaja toetamine, kindlad rollid, piirid oleks kindlasti üks asi, millega kohe peaks tegelema. Seda võib nimetada ka õpetaja koormuse ülevaatamiseks,” rääkis Kütt.

Küti hinnangul tuleks esimesse kooliastmesse tuua lisaks õpetajale igasse klassi õpetaja abi või abiõpetaja. “See vähendaks oluliselt õpetaja ja tugispetsialisti koormust ja toetaks last. Väga paljud lapsed saaksid kohe klassis aidatud ja ei tekikski enam suuremat abivajadust. See oleks meie nägemuses üks asi, millega me saaksime kohe õpetajat ja selle kaudu ka õpilast aidata,” rääkis Kütt.

Kütt jätkas: “See on tegelikult õpioskuste kujundamine. Kui mõtleme sellele, et esimese klassi tuleb laps enamasti lasteaiast, ja lasteaias on tal 18 kuni 24 laste rühmas, aga väga paljudes lasteaedades on kaks täiskasvanut rühmas, kui mitte kolm. Koolis neil on ainult üks täiskasvanu, ja abi küsida on ainult ühelt, kes ei jõua kõigini. Selline tugi õpetajatele ja lastele  aitaks väga paljusid probleeme ja ka õpetaja koormust vähendada.”

Küti sõnul on Eestis natuke rohkem kui 10 aastat tagasi alustatud tee kaasava hariduse suunal absoluutselt õige ja see peab nii jääma. “Meil ei ole selles vallas enam tänaseks teadmiste puudust, aga meil on energia ja jaksamise ja ka mõtteviisi ja suhtumise puudus,” lisas Kütt.

KüTi hinnangul peab tähelepanu jätkuma igale lapsele, sealhulgas erivajadusega lapsele. “Haridusliku erivajadusega laps ei ole tegelikult mingi erandlik ja kummaline asi – iga laps võib oma haridusteel vahest vajada rohkem tuge, olla n-ö haridusliku erivajadusega laps. Ka see, kui laps on kaua haiguse tõttu puudunud ja vajab järjele saamiseks tuge, on tegelikult sel ajal hariduslik erivajadus,” rääkis Kütt.

Küti sõnul oleks Eestis rohkem vaja iga lapse kui eraldi inimese peale mõtlemist.

“Selleks ei ole vaja tohutuid rahalaevu ja juhiseid, vaid mõtlemise muudatust kõigi osapoolte poolt. Mitte vastandamist, vaid koostööd. Natukene suuremat õpetaja toetamist ja koormuste vähendamist. Et koolides oleks olemas tugispetsialistid ja vajadusel oleks võimalik moodustada kas või mõnedes põhiainetes väiksemaid rühmasid neile, kellel suures klassis on raske keskenduda,” lausus Kütt.

Õpetajad: karjäärimudel tooks õpetajale eneseteostuse

“Kõige põletavam on see, millest nii palju on ka räägitud – et saaks diferentseeritud õpetajate palgad ehk siis valmiks toimiv karjäärimudel, mis motiveeriks nii noori kui ka kogemusega õpetajaid,” ütles Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liige Margit Timakov.

Timakov selgitas, et õpetajate vaatest ei tähenda karjäärimudel ainult palgamudelit.

“Karjäärimudel sisaldab küll ka õpetajate palka, aga oleks siiski põhjalikum reform, kui vaid määrusesse diferentseeritud palganumbrite kirjutamine alammäärana. Karjäärimudeliga looksime paremaid võimalusi vanemõpetajate  ja meisterõpetajate kaasamiseks näiteks õppematerjalide ja eksamite välja töötamisel, koostööks ülikoolidega, haridusega seotud töörühmades osalemiseks ja aineseltside juhtimisel,” sõnas Timakov.

Timakovi hinnangul peaks õpetaja saama valida karjäärimudeli sees, kas ta liigub edasi õpetamise, juhtimise või mingi konkreetse valdkonna eksperdi teed.

“Ja kindlasti ei peaks karjäärimudeli rakendamine tähendama õpetajatele veel lisaülesannete kuhjamist, vaid töökoormuse mõistlikku jagamist,” lisas Timakov.

Ebamugavad poliitilised arutelud, et milline koolivõrk on Eestile optimaalne, peavad Timakovi sõnul kindlasti olema päevakorras.

“Mida Eesti peab tegema selleks, et säilitada väikekoolid, mis on kogukonnas vägagi olulised ja tähtsad, ja samas et me ei kütaks mujal raha tühja betooni. Võib-olla oleks siin see koht, kus päriselt kastist välja mõelda ja tunnustatud digiriigina 21. sajandil ka muid võimalusi kaaluda, kui väiksemate koolide kaotamine või siis teise äärmusena koolpaleede ehitamine,” arutles Timakov.

Kokkuvõttes võib öelda, et haridusreform on oluline samm õpetajate ning ühiskonna murede lahendamise suunas. Eesmärk on parandada õpetajate töötingimusi ja motiveeritust, samuti tagada õpilastele kvaliteetne haridus. Ent selleks, et reform oleks tõeliselt edukas, on oluline tagada, et õpetajate arvamus ja vajadused ka tegelikult arvesse võetakse ning et reformi elluviimisel tehakse koostööd kõigi osapooltega. Haridusreform peaks looma positiivseid muutusi nii õpetajate kui kogu ühiskonna jaoks ning selle edukus sõltub tõhusast koostööst ja jätkuvast pühendumisest.