Usaldus riigikogu ja valitsuse vastu aastaga langes | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Viimase aasta jooksul on usaldus riigikogu ja valitsuse vastu langenud, peegeldades kodanike muret ja pettumust poliitilise juhtimise suhtes. See oluline areng on kõne all nii meedia kui ka ühiskonna mõjukate hulgas. Eesti demokraatlikud institutsioonid seisavad silmitsi väljakutsetega ning on oluline mõista nende tähendust ja mõju meie ühiskonnale. Astume koos samm edasi, uurides ja arutledes selle teema üle ning mõeldes võimalikele lahendustele.

Eesti inimeste usaldus riigikogu ja valitsuse vastu on aastaga langenud, samas kui usaldus kohalike omavalitsuste ja presidendi vastu pole selle ajaga märkimisväärselt muutunud, selgus riigikantselei tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest 1252 vastajaga küsitlusest.

2023. aasta 3.-12. detsembril läbi viidud uuringus usaldas riigikogu 35 protsenti ja valitsust 37 protsenti vastanutest.

Aasta varem ehk detsembris 2022 tehtud uuringus usaldas riigikogu 49 ja valitsust 52 protsenti vastanutest.

Samal ajal kohalike omavalitsuste ja presidendi usaldusväärsuses aastaga sellist usalduse langust ei toimunud.

Detsembris 2023 usaldas omavalitsusi 65 protsenti ja presidenti 72 protsenti.

Aasta varem olid need numbrid vastavalt 69 protsenti ja 70 protsenti.

Uuringust selgus ka, et kõige väiksem on usaldus nii riigikogu kui ka valitsuse vastu 35-49-aastaste seas, millisest vanuserühmast usaldas riigikogu 29 protsenti valitsust 31 protsenti.

Eestlastest vastajatest usaldas riigikogu 37 protsenti ja muust rahvusest vastajatest 31 protsenti.

Valitsust usaldas eestlastest 41 ja muust rahvusest vastajatest 29 protsenti.

Kohalike omavalitsuste puhul vastaja rahvus olulist rolli ei omanud – eestlastest usaldas omavalitsusi 66 ja muust rahvusest vastajatest 63 protsenti.

Presidendi usaldusväärsus on väga kõrge ehk 82 protsenti eestlastest vastajate seas, kui oluliselt madalam ehk 50 protsenti muust rahvusest vastajate seas. Tõsi, viimaste seas oli 16 protsenti ka neid, kes ei osanud oma arvamust avaldada ning mitteusaldajate osakaal oli 34 protsenti.

Kokkuvõtteks võib öelda, et usaldus Eesti riigikogu ja valitsuse vastu on viimase aastaga langenud. See võib olla seotud erinevate poliitiliste skandaalide, majanduslike raskuste või muude faktoritega. Oluline on, et valitsus ja riigikogu mõistaksid rahva muret ning teeksid pingutusi usalduse taastamiseks. Kodanikud peaksid oma häälte abil kaasa aitama poliitikute valimisele, keda nad usaldavad ning kes suudavad riigi ja rahva huve parimal viisil esindada.