Allan Noormets: kui saan karjääri lõpuni vajalik olla, on kõik hästi | Teater

Tere tulemast! Täna räägime Allan Noormetsast, Eesti teatri ühest suurimast talendist. Tema pühendumine ja kirg näitlemise vastu on teinud temast üheks kõige ihaldatumaks näitlejaks Eestis. Tema karismaatiline lavakohalolek ja võime näidata sügavaid emotsioone on võlunud publikut aastaid. Kuid Noormets räägib ka oma tulevikuplaanidest ning avaldab, mida tähendab talle olla vajalik teatris kuni karjääri lõpuni. Olete oodatud lugema tema mõtteid ja visioone Eesti teatri tulevikust.

Ligi 30 aastat Tallinna Linnateatris töötanud näitleja Allan Noormets on mees, keda kõik justkui teavad, aga kellest keegi tegelikult suurt midagi ei tea. 60. sünnipäeva eel “Pealtnägijale” antud intervjuus tunnistas Noormets, et tal ei ole olnud unistuste rolli, vaid ta soovib karjääri lõpuni vajalik olla.

Allan Noormetsa jõudmine lavakunstikooli 13. lennu ridadesse oli puhas juhus. Põline Tallinna poiss läks lavaka katsetele, sest see kool oli tema arvates tippude tipp, aga päris lõpuni välja ei vedanud ja sisse ei saanud. Kateedri ukse taga kuuldud kõlakas, et on veel üks kool, kus õpetatakse teatriga seotut, viis Allan Noormetsa koos Elmo Nüganeni ja Andres Noormetsaga 1982. aastal Tallinna Pedagoogilisse Instituuti näitejuhtimist õppima. Pärast esimest kursust kutsuti nad nõukogude armeesse aega teenima.

“Kui sõjavägi hakkas lõppema, hakkas meie kursusejuhendaja Inna Taarna kirjutama, et Komissarov (Kalju Komissarov, lavakunstikooli 13. lennu juhendaja -toim) tunneb huvi. Äkki, poisid, on siuke võimalus: mis te arvate? Me arvasime muidugi väga hästi. Ja siis oligi siuke ajalooline hetk, et sellist asja polnud lavakunstikateedris varem olnud. On võetud küll teisele kursusele varem ka, aga üks, mitte kolm tükki,” meenutas Noormets teekonda lavakunstikooli ridadesse.                                                                                                                

Pärast lavakunstikooli lõpetamist 1988. aastal läks Noormets koos mitmete kursusekaaslastega tööle Ugala teatrisse. 1994. aastal kutsus Tallinna Linnateatri toonane peanäitejuht Elmo Nüganen Noormetsa Tallinnasse tööle. 1995. aasta suvel esietendus teatri lavaaugus marulise menuga suvelavastus “Kolm musketäri”, mille piletisabas seisid inimesed juba koiduvalguses ja järjekord ulatus Laia tänava kassade juurest Nukuteatrini.

“Ma olen juba lavakunstikateedri aegadest selles mõttes õnnelik näitleja olnud, et meil olid saalid täis. Kui me läksime Ugalasse, oli Ugala kõrgaeg ja superlavastusi tuli – Pärnust, Tartust, Tallinnast olid bussid õhtuti (teatri) ees. Kui ma tulin Tallinnasse, juhtus jälle sama asi – kõik saalid olid täis, linnateatri kõrghetk kestis päris pikka aega,” rõõmustas näitleja. 

Meeldejäävaid karaktereid on Noormets linnateatris loonud kaugelt üle saja. “Siin on huvitav olnud ja siin on superinimesed, väga kihvtid näitlejad,” kiitis peatne juubilar. “Igal hommikul ärkan imestusega, et ma kuulun rühma.”   

Näitleja tunnistas, et tal ei ole kunagi olnud unistuste rolli. “Ma pole kunagi tahtnud mängida Hamletit ja mul ei ole eesmärke, et saaks nüüd selle rolli, ma tahaks lihtsalt veel vajalik olla – et kui saaks lõpuni vajalik olla, oleks kõik hästi!”

Kõik needsamad 29 aastat on Noormets paralleelselt teatrikarjääriga kehastanud advokaat Georg Sumbergi teleseriaalis “Õnne 13”, mille laupäevaõhtused vaatajanumbrid on teatri omadega võrreldes muidugi kordi suuremad. Alates sellest sügistalvest Noormets Õnne tänaval asju ei aja. “See ei olnud tüdimus. Ma oleks edasi teinud, aga härra peaprodutsendiga läksid suusad risti,” kommenteeris ta. 

Noormets tunnistas, et on üritanud kogu karjääri vältel tööga kaasnevat tuntust maha kraapida. “Läks kümme aastat aega, kui ajakirjanikud mulle enam ei helistanud. Nad said aru, et sealt ei tule midagi, ei ole mõtet kellegi või millegi kohta kommentaare küsida, ma lihtsalt ei vastanud, ma ei tahtnud seda. Ma olen ajakirjanike tõttu haiget saanud ja ma ei tahtnud seda,” selgitas ta. 

Allani abikaasa Mall Noormets on tantsupedagoog ja põline muhulane. “Mis mind päästnud on, on Muhumaa ja Saaremaa sõbrad. Seal on normaalsed inimesed, kellega saab rääkida ja inimesed teevad ilma mingi tagamõtteta midagi sinu heaks,” kiitis ta kaassaarlasi. 

Ka näitleja sõbrad armastavad saareelu ja kalapüüki ning on otsekohese ütlemisega nagu ta isegi. Üks neist on Andres Raag, kolleeg Tallinna Linnateatrist, kellega koos mängitakse võimaluse avanedes ka Kuressaare Teatri lavastustes. Kõige värskem ühine teatritöö “Unistus” viib mehed vahel ringreisile ja siis juhib Raag autot ning Noormets sõidab kõrvalistmel kaasa.

“Ta on äärmiselt turvaline näitleja, kindel kalju. Tema endale mingeid eksimusi ei luba ja tema peale võib kindel olla,” iseloomustas Raag kolleegi. 

Allan Noormets on andekas näitleja, kes on pühendunud oma karjäärile ja usub, et tema eesmärk on olla vajalik nii kaua kui võimalik. Tema kirg teatri vastu ja pühendumine kutsele on imetlust väärt ning tema soov jääda oluliseks ka karjääri lõpuni on kiiduväärt. Noormetsi järjekindlus ja professionaalsus on eeskujuks paljudele noortele näitlejatele ning tema panus Eesti teatrimaastikule on hindamatu. Tema sõnadest võib järeldada, et ta soovib jätkata oma panustamist teatri valdkonnas ning jääda oluliseks ka tulevikus.