Venemaa asepeaminister: Vene nafta hinnavahe Brentiga kasvas sanktsioonide tõttu | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Venemaa asepeaministri väide, et Vene nafta hinnavahe Brentiga on kasvanud sanktsioonide tõttu, on tekitanud palju kõneainet nii kohalikus kui ka rahvusvahelises meedias. See uudis mõjutab otseselt ka meie riiki, kuna oleme Venemaa naaber ja üha enam sõltuvad naftahinnad mõjutavad meie majandust. Kuna Eesti on Euroopa Liidu liige, võivad need uued sanktsioonid ka meie riiki mõjutada. Seega on oluline olla kursis selle olulise arenguga ning mõista selle võimalikke mõjusid meie igapäevaelule.

Venemaa asepeaminister Aleksander Novak tunnistas kolmapäeval, et Vene naftat eksporditakse senisest oluliselt madalama hinnaga võrreldes Brenti naftaga.

Novak seletas, et Vene nafta ja Brenti hinnavahe ehk Vene nafta allahindlus on kasvanud seoses viimaste sanktsioonide pakettidega Venemaa vastu, vahendab Bloomberg.

“Viimane [hinnavahe] kasv on seotud viimase sanktsioonide paketiga, mis jõustus eelmise aasta lõpus,” edastad Novaki sõnu Vene riiklik uudisteagentuur TASS.

Siiski loodab Novak, et Vene naftat õnnestub juba lähiajal jälle kallimalt müüa.

“Olen veendunud, et niipea kui tarneahelad paranevad ning turg rahuneb, allahindlus väheneb,” ütles ta.

USA ja Ühendkuningriik astusid eelmisel sügisel esimesi samme Vene naftale kehtestatud sanktsioonidest kõrvale hiilivate tankerite omanike ja kauplejate karistamiseks. Euroopa Liit on samal ajal kehtestanud rangemaid reegleid tankerite müügiks, mille eesmärk on takistada Venemaaga seotud ettevõtetel oma naftatankerite ostmist.

EL kehtestas lisaks rangemad dokumentatsioonireeglid jälgimaks, et ettevõtted ka tegelikult täidavad Vene naftale kehtestatud 60-dollarist hinnalage.

Kui eelmise aasta algusest alates vähenes Vene nafta ja Brenti hinnavahe ehk Vene nafta suhteline hind tõusis, siis alates novembrist kasvas hinnavahe 12 dollarilt 18 dollarini barreli eest. See tähendab, et eksporditava Vene nafta hind jääb Brenti naftale peaaegu 20 dollariga alla.

Veel üheks viiteks sanktsioonide karmistamise tõhususele on sagenenud juhtumid, kui Vene naftat vedavad tankerid ei suutnud kohaletoimetust lõpuni läbi viia. Mitmes tankerid jäid eelmisel nädalal Läänemerel seisma ning mitmed Vene idasadamatest väljunud tankerid on pidanud viimastel nädalatel kas peatama tarned või naasma sadamasse.

Samas on Vene nafta hind kohaletoimetamise järel palju lähedasem Brenti hinnale. Pole täpselt teada, kellele kuuluvad Vene naftat müüvad ja tarnivad ettevõtted ning kui suur osa selle tegevuse käigus teenitud rahast jõuab tagasi Moskvasse.

In conclusion, the statement made by Venemaa asepeaminister about the increasing price difference between Russian oil and Brent due to sanctions is a cause for concern. This could potentially have a negative impact on Estonia and its economy, as it is heavily dependent on imported energy resources. It is important for Estonia to closely monitor the situation and explore alternative energy sources to mitigate any potential repercussions. Additionally, this emphasizes the need for international cooperation and diplomacy to address the impact of sanctions on global oil prices.