Loe, kust saadi kokku õpetajate palgatõusu raha | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Kas olete kunagi mõelnud, kust saadi kokku õpetajate palgatõusu raha? See küsimus on paljude eestlaste mõtetes olnud juba pikemat aega. Eesti haridussüsteem on üks olulisemaid valdkondi meie ühiskonnas ning õpetajate palgatõus on olnud pikaajaline teema. Loe edasi, et saada aimu, kuidas see oluline raha kokku sai ja kuidas see mõjutab meie haridussüsteemi tulevikku.

Õpetajate täiendavaks palgatõusuks kompromissina leitud 5,5 miljonit eurot tuli muu hulgas haridusministeeriumi tehisintellekti arendustööde ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi e-residentsuse programmi arvelt. Suure panuse andis ka siseministeerium eelkõige kolimiseks mõeldud rahast.

Haridusministeeriumi pressiesindaja Elo Eesmäe ütles ERR-ile, et palgatõusuks leitud raha on 5,7 miljoni asemel hoopis 5,5 miljonit eurot.

“Kui esialgu oli planeeritud vajadus 5,7 miljonit eurot, siis täpsustatud arvutuste põhjal on täiendav vajadus 5,5 miljonit eurot,” ütles Eesmäe.

Haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200) ütles, et haridusministeeriumis pannakse seisma tehisintellekti arendustööd, mis annab kolm miljonit.

“Me nimetame seda tehisintellekti nõukoja tööks. Me lükkame selle edasi ja teeme väiksemate vahenditega ja tõstame sealt selle raha. See on hariduse ja teaduse jaoks tehisintellekti arendamise nõukogu, aga sinna olid planeeritud eelmisest aastast ülekantavad vahendid ja need me tõstsime ümber,” ütles Kallas teisipäeval ETV saates “Ringvaade”.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Taavi Audo ütles ERR-ile, et õpetajate streigi lõpetamise toetamiseks on plaanis kärpida sotsiaalministeeriumi 2024. aasta tegevuskulusid 200 000 euro võrra. “Tegu on värske otsusega, mistõttu täpsed kärpekohad pole täna teada. Ühtki teenust, toetust või hüvitist ei vähendata,” ütles Audo.

Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits ütles, et siseministri otsusega panustab siseministeerium õpetajate palgaküsimuse lahendamisse ühekordselt 900 000 eurot.

“See tähendab 2024. aastal ühekordset raha suunamist haridus- ja teadusministeeriumisse. Vajalikust 900 000 eurost tuleb 500 000 siseministeeriumi eelarves olevast võimalikuks kolimiseks broneeritud rahast, 400 000 eurot siseministeeriumi majandamiskuludest ja teatud arendustegevustest,” rääkis Miilits.

“Täpsed kokkuhoiukohad vajavad küll veel pikemat arutelu, kuid üldine põhimõte on hoida kokku igas aspektis ja püüda vähem tarbida,” sõnas kantsler.

Miilits lisas veel, et kolimiseks broneeritud vahendite ära andmine ei tähenda, et siseministeerium ei koli.

“Jätkame endiselt tänase eelarve piires RKAS-i abil uue hoone rendivõimaluste otsimist või siseministeeriumi hoone vabade ruumide parema rakenduse otsimist haldusalas. Vahendid plaanime leida RKAS-ga koostöös,” lausus Miilits.

Siseministeeriumis preemiaid ja tulemustasusid kärpida ei ole plaanis.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium panustab kärbetesse 400 000 eurot, mille võrra vähendatakse ministeeriumi majandamiskulusid, teatas avalike suhete nõunik Heili Sõrmus. 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist tuleb üks miljon.

“Kärbe tuleb e-residentsuse programmist ja tegevuskulude kokkuhoid saavutatakse peamiselt omategevuste pealt, kus rakendatakse maksimaalselt automatiseerimist ning seeläbi soetatakse turult vähem tugitegevust,” ütles ERR-ile MKM-i avalike suhete juht Laura Laaster. 

Laaster lisas veel, et mis puudutab tulemustasusid, siis MKM-is makstakse teenistujatele vastavalt palgajuhendile tulemustasu sõltuvalt tööplaanis seatud eesmärkide täitmisest ning eelarvelistest võimalustest.

“Tulemustasudeks ei ole eraldi fondi, vaid need moodustavad osa tavalisest palgafondist. Kas ja kui suures ulatuses on tänavu võimalik tulemustasu maksta sõltub sellest, kui suured või väikesed on aasta lõpus palgafondi sisemised jäägid – näiteks haiguspäevadest, ajutiselt täitmata ametikohtadest vms üle jäävatest vabadest vahenditest. Valitsuse otsuse kohaselt on riigiametnike palgafond tänavu ka külmutatud,” ütles Laaster.

Haridusminister Kristina Kallas ütles teisipäeval, et 5,7 miljonit eurot tuleb haridusministeeriumi, majandusministeeriumi, siseministeeriumi, regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi tegevuste kärbetest. 

Valdavalt on need ministeeriumid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti 200 ministrite juhtida. Sotsiaalministeeriumis on ministriteks nii sotsiaaldemokraadist terviseminister Riina Sikkut kui ka Reformierakonda kuuluv sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Välisministeeriumit, mida juhib Eesti 200 esimees Margus Tsahkna, poliitilises kokkuleppes sees ei ole.

Kokkuvõttes võib öelda, et õpetajate palgatõusu raha saadi erinevatest allikatest. Valitsus eraldas selleks lisaraha riigieelarvest ning samuti toetasid palgatõusu erinevad Euroopa Liidu fondid. Samuti on tähtis mainida, et oksetajate ametiliit ja haridusministeerium pidasid läbirääkimisi ning leppisid kokku palgatõusus, mis on oluline samm õpetajate väärtustamise suunas. Loodame, et õpetajate palgatõus aitab kaasa haridustöötajate motiveerimisele ning kvaliteetse hariduse tagamisele Eestis.