Eestlased liiguvad terviseradadel üha rohkem | Tervisesport

Terviseradadel liikumine on Eestis populaarsust kogumas, kuna inimesed mõistavad üha enam tervisespordi olulisust. Eestlaste seas on hakanud levima teadlikkus tervislike eluviiside ja regulaarse liikumise olulisusest ning see väljendub kasvavas huvituses terviseradadel aktiivselt liikumise vastu. Olgu tegemist siis jooksmise, jalgrattasõidu või matkamisega, inimesed otsivad võimalusi oma tervise eest hoolitseda ja looduses liikumine on selleks suurepärane viis. Tervisesport on muutumas lahutamatuks osaks eestlaste igapäevasest elust ning selle positiivne mõju on märgatav kogu ühiskonnas.

Eesti Terviseradade statistika järgi külastati 2023. aastal Eesti terviseradasid kokku 8,4 miljonit korda. Varasema aastaga võrreldes oli radadel 400 000 külastuskorda rohkem.

Eesti enim külastatud terviserajad asuvad Tallinnas ja selle lähiümbruses ning teistes suuremates linnades. 2023. aasta enim külastatavamad terviserajad olid: Pae pargi terviserada (560 000 külastuskorda), Harku terviserada (525 000 külastust), Nõmme (482 000 külastust), Pirita (458 000 külastust) ning Keila terviserada (393 000 külastust). Kuressaare terviserada külastati 370 000, Narva Äkkeküla radasid 244 000 korda, Järve terviserada 237 000 korda ning Rapla terviserada 227 000 korda.

Terviseradade külastusstatistikat mõõdetakse liikumissensorite abiga, mida 2023. aasta lõpuks oli kokku 71 suuremal terviserajal. SA Eesti Terviserajad eesmärgiks on võimalikult paljudele Eesti elanikele aastaringse ja tasuta, värskes õhus liikumisvõimaluse kindlustamine ning läbi liikumisaktiivsuse tervelt elatud aastate arvu kasvatamine.

Eesti Terviseradade juhi Assar Jõepera sõnul pakuvad hästi hooldatud terviserajad liikumisrõõmu nii suusatajatele, jooksjatele, kõndijatele, ratturitele ja kõikidele teistele harrastajatele. “Väga positiivne oli eelmisel aastal näha, et terviseradasid kasutati aktiivselt soojadel suvekuudel, kui tavaliselt puhatakse – see näitab, et üleüldine arusaam liikumisaktiivsuse vajalikkusest ja selle positiivsest mõjust tervisele, on eestimaalaste seas tõusuteel. Enim kasutatakse neid radu, mis on pimedal ajal korralikult valgustatud, turvalised liikuda ja kus lisaks rajale on erinevad harjutusvahendid kõikidele vanustele,” sõnas Jõepera.

Lumerohke talv on terviseradadele suusatama toonud rohkem inimesi, kui eelmisel aastal. “Kui eelmisel aastal külastati terviseradasid jaanuaris 400 000 korda, siis käesoleva aasta esimene kuu on toonud radadele üle 600 000 külastuse. Loodame, et selline liikumisaktiivsuse trend jätkub, suur sula saab peatselt läbi ja kõik talvised suusapeod, Tartu Maraton jne, saavad terviseradadel kenasti peetud. Rajameistrid on suusapidudeks igatahes valmis,” lisas Jõepera.

Eesti Terviseradadest on tänaseks saanud üks suurimatest liikumisharrastuse mõjutajatest. Kokku on Eestis 125 hooldatud ja aasta läbi kasutatavat terviserada 1100 kilomeetril, mda hooldab 200-liikmeline rajameistrite meeskond. Kaartide ning tähistustega täiendatud radade kasutusvõimalusi laiendavad venitusseinad, madalseiklusrajad, jõulinnakud, rattarajad ja pumptrackid. 

Eesti Terviserajad SA asutasid 2005. aastal ettevõtted Merko Ehitus, Swedbank ja Enefit, kes on 2023. aasta seisuga terviseradade arendamisse panustanud kokku 6 miljonit eurot. Riigi, kohalike omavalitsuste ja Euroopa Liidu fondide kaasamise tulemusena ulatuvad investeeringud terviseradade taristusse enam kui 60 miljoni euroni.

Kokkuvõttes võib öelda, et eestlased on üha rohkem hakanud hindama tervisesporti ning liiguvad aktiivselt terviseradadel. See näitab kasvavat teadlikkust tervislikust eluviisist ja füüsilise aktiivsuse olulisusest. Tervislike eluviiside propageerimine ja spordivõimaluste parendamine on toonud kaasa positiivseid muutusi rahva tervise seisundis. Loodame, et see trend jätkub ja eestlaste terviseteadlikkus ning liikumisharjumused jätkavad kasvamist. Tervislik eluviis on oluline igaühe heaolu jaoks ning see muudab meie ühiskonna tugevamaks ja vastupidavamaks.