Dotsent: Eesti haridusmaastik on reformidest tiine | Haridus

1706613915 2229300h55bft24

Tere tulemast Eesti haridusmaastikule! Siin riigis on haridus alati olnud prioriteet ja nüüd on see veelgi enam reformide tähelepanu all. Üks oluline tegelane selles protsessis on dotsent, kes mängib olulist rolli haridussüsteemi arendamisel. Tema panus ja ideed aitavad kujundada tulevaste põlvkondade hariduskogemust. Uued mõtted ja uuenduslikud lähenemised on tervitatud ning nad suunavad Eesti haridusmaastikku põnevale ja inspireerivale teekonnale. Kutsume sind avastama Eesti haridusmaastikku ja osa saama selle põnevatest arengutest!

Poliitikud räägivad üha enam vajadusest haridusreformide järele. Tallinna Ülikooli avaliku poliitika dotsent Triin Lauri pole nõus väitega, justkui poleks haridusmaastiku seni reformitud. Vastupidi, kohati on tunda isegi reformiväsimust.

Triin Lauri rääkis Vikerraadio saates “Uudis+”, kuidas juba 10–15 aasta eest räägiti strateegiadokumentides, et õpetajate palgarahaga kütetakse koolimaju, sest hooned on suured. Viimastel nädalatel on sinna juurde nenditud, et haridussüsteem vajab laiemaid reforme. Dotsent ütles, et tegelikult on reforme tehtud kogu aeg. “Mina ei ole nõus sellega, et me ei ole oma haridussüsteemi reforminud. Eesti haridusmaastik on reformidest tiine,” sõnas ta. 

Lauri rääkis, et Eestis on mitmete kümnendite jooksul tegeletud koolivõrgu korrastamisega. Taasiseseisvumine järel sai Eesti pärandiks laia koolivõrgu, mis ei vasta tänapäeva ühiskonnale. Ta tõi näiteks, et kui 30 aastat tagasi käis maapiirkondade koolis 40 protsenti õpilastest, siis praegu jääb see protsent 20–25 vahele. 

Haridusteadlaste analüüsides räägitakse Lauri sõnul pigem reformiväsimusest. “Kui jätkata plaastri ja ravimise metafooriga, siis haridust on ravinud erinevad inimesed erineval moel. Mulle tundub, et ravivõtted hakkavad aeg-ajalt üksteisele vastu töötama,” sõnas dotsent.

Paljudes reformiplaanides on eeldatud, et lahenduse toimimiseks teevad erinevad osapooled koostööd, näiteks kaasatakse erivajadustega lapsi tavakoolidesse. Kui aga koostööd ei tehta, siis ka reform ei toimi. “Meie kohalikel omavalitsustel ei ole institutsionaalset raamistikku, mis neid koostööle ajendaks ja paljud lahendused ei lähe tööle,” lausus dotsent. 

Loe rohkem:  Akadeemilise töö pingelisus ohustab kõrghariduse jätkusuutlikkust | Haridus

Samuti tõi ta välja, et reformide puhul räägivad inimesed sageli justkui eri keelt. “Ühed ütlevad, et teeme reformi ära, siis saame raha juurde. Teised ütlevad, et reformid lühikeses plaanis raha juurde ei anna. Ma arvan, et mõlemal on õigus: ümberkorraldusi tuleb teha, aga teisalt mitmed reformid, mille keskel oleme, näiteks eestikeelsele haridusele üleminek või koolivõrgu korrastamine, eeldab, et paneme raha juurde,” ütles Lauri. Samuti toob koolide sulgemine tema sõnul lühiajalist segadust juurde, mis lühikeses plaanis kohe raha juurde ei too. 

Lauri rääkis, et Eesti on praeguse õpetajate palgamudeliga üsna eripärane. “Praegune mudel ei diferentseeri, mis paljudele tundub ebakohane või -adekvaatne, sest mis siis motiveerib õpetajat ennast arendama ja olema veelgi professionaalsem,” arutles Lauri. Seega usub ta, et diferentseerimine võiks olla juhtimis- ja arenguloogika puhul põhjendatud. 

Eestis seisneb aga suur probleem ka selles, et alustavad õpetajad lahkuvad ametist õige pea. “Kui me diferentseerime, siis võib-olla mingisuguse probleemi lahendame ära ehk pikas plaanis suudame väärtustada õpetajate arengut. Teisalt aga alustava õpetaja suurt voolavust võime niimoodi süvendada. Minu seisukoht on, et tuleb diferentseerida, aga seda tuleb teha targalt,” ütles ta.

Lauri sõnul on vaja kindlasti tegeleda õpetajate karjäärimudeliga. See ei suurenda samas õpetajaameti vähest kütkestavust ega lahenda alustava õpetajate probleeme. Seegatuleks tema sõnul sinna rohkem sisse vaadata. 

Overall, the article highlights the significant changes and reforms within the Estonian education landscape. The perspective of the dotsent provides insight into the challenges and opportunities facing the education system. It is evident that there is a strong push for innovation and improvement, with a focus on the needs of both students and educators. The ongoing reforms are shaping the future of education in Estonia and striving to meet the demands of a rapidly changing world. It is clear that the dotsent’s perspective sheds light on the dynamic nature of the Estonian education system and its commitment to progress.

Loe rohkem:  Tiit Land: matemaatikat tuleks õpetada praegusest teistmoodi | Haridus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga