Tiibeti eksiilvalitsus töötab tiibetlaste identiteedi säilitamise nimel | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Tiibeti eksiilvalitsus on pühendunud eesmärgile säilitada tiibetlaste identiteet ja kultuur, olles sunnitud tegutsema välismaal. Nende missioon on oluline mitte ainult tiibetlaste jaoks, vaid ka kogu maailma jaoks, et säilitada Tiibeti rikkalikku pärandit ja ajalugu. Olles kogu maailmas levitatud, on nende panus tiibetlaste kogukonna tugevdamisel ja ühendamisel hindamatu. Loodame, et Eesti saab olla nende missiooni toetajaks ja lisada oma panuse rahvusvahelisele jõupingutusele Tiibeti kultuuri säilitamisel.

Möödunud nädalal külastas Eestit Tiibeti eksiilvalitsuse juht Penpa Tsering ning kohtus siin ka riigikogu Tiibeti toetusrühma liikmetega. ERR-i ajakirjanik Astrid Kannel vestles Tiibeti poliitilise liidriga tema rahva saatusest ja lootustest.

Kui Kannel sündis 1967. aastal okupeeritud Eestis, siis Penpa Tsering sündis samal aastal Indias põgenikelaagris. Nii Eesti kui ka Tiibeti seis oli 1967. aastal taasiseseisvumise mõttes karm, et mitte öelda lootusetu. Täna aga elab Kannel vabas riigis, aga Tsering on õnnelik, et ta Eesti parlamendi uksest sisse lasti, sest mitte iga demokraatlik riik Euroopas ei kipu Tiibeti eksiilvalitsust parlamendi tasemel vastu võtma, et vältida Hiina viha.

“Ma sündisin eksiilis. Minu vanemad on Tiibetist pärit. Et saada kätte õiget emotsiooni, käin India-Tiibeti piiril, et näha Tiibetit India poolelt. Indial on senini kasutusel India-Tiibeti piiripolitsei ja India-Tiibeti piirivalvejõud. See ei ole muutunud Hiina-India piiriks. Ma arvan, et see rõhutab ka India positsiooni,” rääkis Tsering.

Suurema osa oma ajaloost ei ole Tiibet kuulunud ühegi teise riigi koosseisu. Hiina agressiivse okupatsiooni tingimustes on hetkel tiibetlaste jaoks iseseisvusest tähtsam identiteedi säilitamine.

“Miljonid 6-18 aastased Tiibeti lapsed on kolooniatüüpi internaatkoolides, eemal oma peredest, eemal oma kultuurist, eemal oma keelest, eemal oma elustiilist. Neid õpetatakse ainult mandariini keeles, õpetatakse ainult Hiina ideoloogiat, lojaalsust parteile, lojaalsust valitsusele. Kõik see on noorte tiibetlaste mõttemaailma hävitamiseks või muutmiseks,” tõdes Tsering.

“Lähtudes reaalsusest, olemasolevast olukorrast, siis kõige tähtsam on säilitada praegu meie identiteet. Seetõttu on tema pühadus dalai-laama välja pakkunud kesktee poliitika ja ta mõtleb eelkõige meie inimeste peale. Me tahame luua näidet lahendades konflikti mittevägivaldsel teel, sest vägivald sünnitab vägivalda, see pole lahendus, see tekitab alati veel rohkem probleeme tulevikuks, seetõttu püüdleme suurema autonoomia poole,” rääkis Tsering.

Kui Tiibeti tähtsuselt teine usujuht panchen-laama 35 aastat tagasi suri ja tiibetlased tema asemele taaskehastusena uue, kuueaastase poisi valisid, kadus laps koos perega avalikkuse eest igaveseks. Tema asemele valis Hiina oma lapse, keda tiibetlastele peale surutakse.

“Kui Hiina valitud panchen-laama Tiibetit külastab, siis makstakse inimestele raha, et nad läheks ja ta vastu võtaks, või makstakse inimestele selleks, et nad teda kuulaks – lihtsalt, et maailmale näidata, et tiibetlased tunnustavad Hiina valitud panchen-laamat,” selgitas Tsering.

On aga selge, et tänane Hiina pole nõus ka Tiibeti suurema autonoomiaga. Kuid kuidas saab Tiibeti eksiilvalitsus läbi Taiwaniga?

“Põhjus, miks meil ei olnud head suhted Taiwaniga 1960-ndatel ja 70-ndatel, oli selle pärast, et nemad teatasid, et nemad on tõelise Hiina tegelikud juhid ja neil oli ka Mongoolia-Tiibeti komisjon Taiwanis, mis väitis, et Mongoolia ja Tiibet on Hiina osad. Aga praegu nad on selle lahendanud. Seaduseandjad on mitme viimase koosseisu jooksul töötanud selle nimel, et vabaneda sellest Mongoolia-Tiibeti komisjonist, see on nüüd muudetud kultuurikeskuseks, kuid nad ei ole olnud võimelised muutma põhiseadust. Ma saatsin õnnitlused uuele Taiwani valitud presidendile, kes asub oma ametipostile väga varsti. Kui mind valiti Tiibeti poliitiliseks liidriks, saatis [Taiwani] välisminister Joseph Wu mulle õnnitluskirja,” rääkis Tsering.

Suurimaks liitlaseks loeb Tiibeti eksiilvalitsus endale täna Ameerika Ühendriike.

“Praegu on see USA, sest USA on ainuke riik, millel on Tiibeti kohta seadus. USA valitsus on võtnud vastu seaduse, Tibetan Policy Act of 2002, mis nüüd on muudetud Tibetan Policy and Support Act 2020, mis sisaldab ka Tema Pühaduse ümbersünni teemat. Et Tema Pühadus vastutab reinkarnatsiooni eest, mitte Hiina valitsus ega ükski teine valitsus. Ja praegu töötame ka kongressiga, et võetaks vastu seadus, mis seisab vastu Hiina propagandale ja Tiibeti ajaloo võltsimisele,” ütles Tsering.

Tiibeti eksiilvalitsuse juhi külaskäik riigikokku ei jäänud märkamata Hiina võimudele.

“Ma tean, et Hiina saatkond siin Eestis tegi väga vihase avalduse Eesti valitsuse suunas,” ütles ka Tsering.

Hiina saatkond nimetas selles Tiibeti eksiilvalitsust separatistlikuks poliitiliseks rühmituseks, millega ei tohiks suhelda ükski riik ega organisatsioon.

Hiina saatkond kutsus Eesti asjaosalisi üles mitte sekkuma Tiibetiga seotud küsimuste ettekäändel Hiina siseasjadesse ning vältima Hiina-Eesti suhete terve arengu katkemist. Ühtlasi lubas Hiina võtta kasutusele kõik meetmed, et kaitsta oma suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.

Tsering kinnitas aga, et see teda ei heiduta: “See on mu töö. Ma pean oma tööd tegema. Meie inimesed kannatavad Tiibetis. Ja mina pean neid esindama. Nii et olime üleeile Tallinnas, eile olime Helsingis. Aga ma arvan, et Eesti valitsus ja inimesed teavad hoopis paremini, kuidas seista ajaloos õigel poolel.”

Kokkuvõttes võib öelda, et Tiibeti eksiilvalitsus teeb olulist tööd tiibetlaste identiteedi säilitamise nimel. Nende püüdlused säilitada tiibetlaste keelt, kultuuri ja traditsioone on väga olulised Tiibeti rahva tuleviku jaoks. Eksiilvalitsuse jõupingutused rahvusvahelisel tasandil toovad kaasa suuremat teadlikkust Tiibeti olukorrast ning aitavad kaasa võitlusele oma vabaduse ja autonoomia eest. On oluline, et rahvusvaheline kogukond toetaks neid püüdlusi, et Tiibeti kultuur ja identiteet saaksid jätkata elamist ja kasvamist ka tulevikus.