Varastatud Ukraina lapsi päästev Jaanika Merilo: see on võidujooks ajaga | Elu

Tere tulemast Eestisse! Meil on hea meel tutvustada teile inspireerivat lugu Eesti aktivistist Jaanika Merilost, kes on pühendunud Ukrainas varastatud laste päästmisele. Tema lugu on võidujooks ajaga, kus ta kasutab kõiki oma ressursse ja võrgustikke, et tagada varastatud laste turvaline naasmine nende õigetele peredele. Merilo pühendumus ja visadus on teinud temast tõelise kangelase ja tema lugu on tõeliselt südantsoojendav ning hämmastav. Loodame, et teie ajal Eestis inspireerib see teid tegema head ja toetama selliseid olulisi püüdlusi.

Venemaalt Ukraina lapsi päästev Jaanika Merilo nentis “Ringvaates”, et varastatud laste päästmise juures on olulises faktoriks aeg, millega võidu joostakse.

Esmaspäeva õhtul kell 22.10 on ETV eetris dokumentaalfilm “Ukraina varastatud lapsed”, mis uurib varastatud Ukraina laste rännakut ja nende vanemate katseid lapsi Venemaalt tagasi Ukrainasse saada.

MTÜ Herojam Slava on Ukraina laste Venemaalt tagasitoomisega tegelenud alates eelmise aasta maist. Ühingu kaasasutaja Jaanika Merilo, kes on juba ETV ekraanile jõudvat dokumentaali näinud, nentis, et varastatud laste lood on suures plaanis väga sarnased. “Seda kurbust on nii palju ja see on alati natukene sarnane,” tõdes ta.

Merilo sõnul on tänaseks Ukrainast Venemaale viidud või meelitatud ametlikult teadaolevalt umbes 20 000 last, kuid arvatavasti on see number kordi suurem. “Väga palju on lapsi, kellest ei ole teada, sest territooriumitel, mis on okupeeritud juba 2014. aastas, on poolteist miljonit last ehk ei teata, kui palju on näiteks Mariupolisse jäänud, kui palju on ära viidud, kui palju on kahjuks hukkunud,” selgitas ta.

Mida aeg edasi, seda keerulisemaks on laste päästmine muutnud. “Alguses oli lihtsam ära tuua, näiteks viidi lapsed nii-öelda lastelaagrisse, mis muidugi ei olnud lastelaager, aga vanemad said neil järel käia, praegu lapsi praktiliselt välja ei anta,” rääkis Merilo, kelle sõnul on iga lapse tagasisaamine nagu erioperatsioon, millest võtab osa vähemalt kolm riiki. “Sellised tõelised läbirääkimised iga lapse pärast.”

Merilo selgitas, et lapsi otsitakse avatud ja suletud allikate kaudu. “Oleme leidnud tuhandeid lapsi, aga leidmine on praegu tõesti arhiveerimiseks ja läbirääkimiste alustamiseks. Kurb on see, et aeg on meie vastu, sest lapsed muutuvad, neid on üha raskem leida, neile antakse vene pass, osad lapsendatakse vene perede poolt. See on selline võidujooks ajaga,” selgitas ta.

Kuigi sõda pole Ukrainast kuhugi kadunud, usub Merilo, et igale lapsele on kõige tähtsam oma perekonnaga olla. Naise sõnul vajavad väga paljud pääsetud lapsed koju saades psühholoogilist abi. “Neid on füüsiliselt, vaimselt ahistatud, sest nad on ukrainlased, nad räägivad ukraina keelt, nad ei ela kuidagi kaasa Venemaa hümnile,” tõdes ta.

Merilo usub, et lapsed aitaks Venemaalt tagasi perekonna juurde rahvusvaheline surve ja sanktsioonid. “Üllatav on see, et väga paljud räägivad, kui tõsine teema see on, aga ei ole piisavalt isikutevastaseid sanktsioone – et need, kes selles osalevad, tunnetaksid, et sel on tagajärjed,” rõhutas ta.

Kokkuvõttes võib öelda, et Jaanika Merilo pühendumine Ukraina laste päästmisele on kiiduväärt ja oluline. Tema kiire reageerimine ja otsustav tegutsemine näitavad, kui oluline on tegutseda kiiresti ja otsustavalt, kui on vaja lapseröövide ohvritele appi minna. Tema tahe ja visadus on inspireeriv ning loodetavasti julgustab see ka teisi inimesi tegutsema sarnastel juhtudel. Lõpuks on iga laps, kes saab tänu tema pingutustele tagasi oma perekonna juurde, suur võit võitlusel lapseröövide vastu.