Navalnõi korruptsioonitõrjefondi töötajad võeti tagaselja vahi alla | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimastel päevadel on Venemaa opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi juhitud korruptsioonitõrjefondi töötajad võetud tagaselja vahi alla, mis on tekitanud rahvusvahelist tähelepanu ja muret. See samm näitab selgelt korruptsiooniga võitluses osalevate inimeste ohustatust Venemaal. Navalnõi ja tema meeskonna tegevus on oluline mitte ainult Venemaal, vaid ka kogu maailmas, kuna nad seisavad vastu korruptsioonile ja ebaõiglusele. See on teema, mis mõjutab ja puudutab meid kõiki, seega on oluline sellele tähelepanu pöörata ja toetust väljendada.

Moskva Basmannõi kohus vahistas uurijate taotlusel tagaselja Navalnõi Korruptsioonitõrjefondi (FBK) direktori Maria Pevtšihhi, keda süüdistatakse mitmes kuriteos, teatas esmaspäeval kohtu pressiteenistus.

“Kohus valis Pevtšihhile ennetusmeetmeks vahi all pidamise kaheks kuuks alates tema kinnipidamisest Venemaal või Venemaale väljaandmisest,” teatas pressiteenistus.

Välisagendiks kuulutatud Pevtšihhi süüdistatakse äärmuskogukonna loomises, tahtlikus valeteabe levitamises Venemaa relvajõudude tegevuse kohta ja vandalismis. Ta kanti rahvusvaheliselt tagaotsitavate nimekirja.

Samasuguse tõkendmeetme valis kohus fondi pressisekretärile, Venemaal välisagendiks tunnistatud Kira Jarmõšile ning FBK asutaja Aleksei Navalnõi pressisekretärile ja organisatsiooni töötajale, samuti välisagendiks tunnistatud Dmitri Nizovtsevile.

Mõlemale esitati tagaselja süüdistus Venemaa relvajõudude kohta valeuudiste levitamises, samuti äärmuskogukonda kuulumises.

Samuti vahistas kohus uurimise taotlusel tagaselja FBK töötaja Anna Birjukova. Lisaks osalemisele äärmuskogukonnas süüdistatakse teda tagaselja terrorismi õigustamises.

FBK tunnistati 2021. aastal äärmusorganisatsiooniks. Navalnõi on praegu mõistetud mitme süüdistuse alusel, sealhulgas FBK loomises 19 aastaks vangi erirežiimiga koloonias.

Kokkuvõttes on Navalnõi korruptsioonitõrjefondi töötajate tagaselja vahi alla võtmine murettekitav samm, mis tõstatab küsimusi õigusriigi põhimõtete järgimise kohta Venemaal. See samm kahjustab demokraatiat ja sõnavabadust ning seab kahtluse alla Venemaa püüded võidelda korruptsiooniga. Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide surve peaks jätkuma, et toetada Navalnõi korruptsioonitõrjefondi ja nende töötajaid ning nõuda nende vabastamist. Ainult koostöös saame tagada, et demokraatlikud põhimõtted ja inimõigused oleksid kaitstud ka Venemaal.