“Tere tulemast! Kas olete kunagi mõelnud, kuidas sünnib Eesti presidendi vastuvõtule kutsutute nimekiri? “AK. Nädal” uuris seda küsimust ning avastas huvitavaid detaile selle taga peituvast protsessist. Kust tulevad kutsed, kes otsustab, kes kutsutakse ning kuidas see kõik toimub? See on väga oluline sündmus Eesti poliitilisel ja ühiskondlikul maastikul ning meie saate meeskond on põnevil, et saame seda lähemalt uurida. Loodame, et meie uurimus pakub teile huvi ning aitab teil mõista selle olulise sündmuse telgitaguseid.”
President Alar Karis kutsub seekord vabariigi aastapäeva vastuvõtule ainult riigikogu juhatuse, komisjonide esimehed ja aseesimehed ning fraktsioonide juhid, mis tähendab enamiku rahvasaadikute peolt kõrvalejäämist. “Aktuaalne kaamera. Nädal” uuris, kuidas kutsutute nimekiri sünnib.
Presidendi vastuvõtuga käivad kaasas emotsioonid, millele elavad kaasa kõik ja selles mõttes on see justkui kõigi pidu. Olgu teemaks presidendi abikaasa kleit, esinejad või toimumise koht. Seekord kutsutute nimekiri. Presidendi soov on mahutada külalised Estonia teatrimaja saali, kuhu mahub vähem rahvast kui tavaliselt.
“Valikuid on väga palju, sest presidendil on erinevad valdkonnad, millega ta on seotud. Ta on käinud Eestis ringi, tal on oma fookusvaldkonnad: haridus, vaimne tervis, teadus ja nii edasi. Igast valdkonnast tahaks ju kutsuda kedagi. Siis tuleb paratamatult teha valikuid,” selgitas presidendi kommunikatsiooninõunik Indrek Treufeldt.
Poliitik Enn Eesmaa oli Lennart Meri kommunikatsiooninõunik ajal, kui presidendi vastuvõttude traditsiooni kujundama hakati ehk aastatel 1993 kuni 1995. Temal sellistele küsimustele vastata ei tulnud. Kuigi ka siis ei mahtunud kõik peole.
1993. ja 1994. aastal oli presidendi kõne ja kontsert Estonias ning pidu nn vanas Sakalas ehk majas, kus praegu kaitseministeerium.
“See saal oli sedavõrd väike, et isegi parema tahtmise juures ei olnud võimalik kõiki inimesi kutsuda, keda president Meri oleks tahtnud,” märkis Eesmaa.
Selge see, et kutsutute nimekirjade koostamine ei läinud Meri ajal kergelt. Diplomaat Jüri Trei oli siis kogu pidupäeva peakorraldaja. Tema sõnul sai ka Meriga vaieldud, keda kutsuda. “On asju, mida ma ei saa ja mida ma ei taha rääkida,” lisas Trei.
Võib oletada, kuidas nõunikud solvunult lahkusid ja nad tagasi kutsuti.
“Kui mulle antakse andeks see võrdlus, siis Lennart Meri oli nagu Vana Testamendi Jumal. Ta oli niisugune karm ja pahur ja etteheitev,” ütles Eesmaa.
Nüüd on Kadriorus rahulikum aeg, kuigi kutsed tuleb sellest majast välja saata, sest see on presidendi kutsutute pidu, ütles Treufeldt.
“Meie oleme küll nõuandjad, oleme küll asja juures, meie oleme tema silmadeks ja kõrvadeks, aga lõpliku otsuse teeb vabariigi president,” sõnas Treufeldt.
Omal ajal suutis Lennart Meri minna valitsuse ja riigikoguga tülli oma teisel töönädalal. Must kass on jooksnud läbi ka järgmiste presidentide ja poliitikute vahelt.
Kui tulevastele diplomaatidele õpetatakse, et presidendi kutsele ei tohi öelda ei, siis poliitikud on seda ikka teinud. Edgar Savisaar ilmus esimest korda vastuvõtule 2020. aastal. Jüri Ratas jättis minemata 2019. aastal, Kaja Kallas ei lähe vastuvõtule nüüd.
Nii võib öelda, et peomeeleolu taustal on ikka podisenud poliitilised intriigid. Nii on see ka poliitikute kujundatud pidu.
Kuidas aga selgitada välja, millist pidu poliitikud ootavad, selleks annab Jüri Trei soovituse: saata välja kutsed, millega kutsutakse kuulama presidendi kõnet ja pooletunnist pidulikku kontserti.
“Sealt näeme, kas ta tuleb. Sealt näeme ära, kas ta tuleb missioonitundest, tuleb ta eestimeelsena või ta mõtleb, et, oi, ma tahan tulla siia hoopis muul põhjusel,” selgitas Trei.
Allikas:
“Aktuaalne kaamera. Nädal”
Kokkuvõttes on “AK. Nädal” saatest selgunud, et presidendi vastuvõtule kutsutute nimekiri koostatakse väga hoolikalt ja läbimõeldult. Sellele eelneb pikk protsess, kus kaalutakse erinevaid kandidaate ning arvestatakse nende panust Eesti ühiskonda. Oluline on ka see, et kutsutute seas oleks esindatud erinevad eluvaldkonnad ja kultuurid. See tagab, et presidendi vastuvõtt oleks mitmekesine ja kajastaks Eesti ühiskonna erinevaid tahke. Samuti on oluline, et kutsutud osalejad saaksid sündmusel tunda end tunnustatuna ning leiaksid võimaluse omavahel suhelda ja koostööd teha.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus