Sõja 703. päev: Scholz ja Biden kohtuvad, et arutada abi Ukrainale | Välismaa

Tere tulemast! Sõja 703. päeval kohtuvad Saksamaa kantsler Olaf Scholz ja USA president Joe Biden, et arutada abi Ukrainale. See kohtumine on oluline mitte ainult Saksamaa ja USA suhetele, vaid ka kogu maailma ja eriti Ukraina jaoks. Kuna Ukraina on endiselt sõja ja konflikti keerises Venemaaga, on nende jaoks saadav abi eluliselt oluline. Scholz ja Biden loodavad leida ühiseid lahendusi ja toetust, et tugevdada Ukraina positsiooni rahvusvahelisel areenil. Sellel kohtumisel on potentsiaal muuta sõja kulgu ning see on jälle näide maailma juhtivate riikide ühistest jõupingutustest rahu saavutamiseks.

Oluline 27. jaanuaril kell 21.27:

– Venemaa ründas reedel ja ööl vastu laupäeva üheksat Ukraina oblastit;

– Ukraina: Venemaa väidete kohta sõjavangide hukkumisest pole tõendeid;

– Scholz ja Biden kohtuvad USA-s 9. veebruaril;

– Donetski oblastis leiti varemete alt viis laipa;

– Ukraina leppis Leeduga kokku ühises droonide tootmises;

– Vene droonirünnakus Hersoni oblastis hukkus inimene;

Briti luure: Ukraina tõrje Avdiivkas püsib

Ukraina tõrjub kolmesuunalist rünnakut Avdiivkale, ütles Suurbritannia kaitseministeeriumi esindaja.

Ukraina vasturünnakud hoiavad venelasi tagasi võtmast Avdiivka üle täielikku kontrolli. “Vene vägede peamiseks prioriteediks on Avdiivka linn,” kirjutatakse raportis. “Venelased korraldavad kolmesuunalist rünnakut, et piirata linna ümber lõunast ja põhjast, ning võitlevad ka Avdiivka idakvartali äärealadel.”

Vene väed on aga kandnud suuri isikkoosseisu ja soomukite kaotusi, mille põhjuseks on Ukraina mehitamata õhusõidukite rünnakud. Kuigi nad üritavad jätkuvalt mööda minna Ukraina kindlustustest, sisenedes linna servadesse teenindustunnelite kaudu – imbumismeetodiga, mida nad on kasutanud alates 2023. aasta oktoobrist –, siis Ukraina vasturünnakud takistavad Vene vägede edasiliikumist linnas.

Ukraina: Venemaa väidete kohta sõjavangide hukkumisest pole tõendeid

Ukraina ametnikud kinnitasid, et Venemaa ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid, nagu oleks Ukraina õhuvägi alla tulistanud venelaste transpordilennuki, milles viibisid Vene sõjavangide vastu vahetamisele kuulunud Ukraina sõjavangid.

Vangide vahetamisega tegelev Ukraina valitsusamet teatas reede hilisõhtul, et Venemaa ametnikud esitasid “suure hilinemisega” nimekirja 65 ukrainlase kohta, kes Moskva sõnul hukkusid kolmapäevases lennuõnnetuses Venemaal Belgorodi oblastis.

Ukraina sõjavangide koordineerimisstaap teatas, et nimetatud vangide sugulased ei suutnud oma lähedasi Venemaa võimude edastatud õnnetuskoha fotode järgi tuvastada. Ukraina amet viitas ka Ukraina sõjaväeluure juhile Kõrõlo Budanovile, kes ütles, et Kiievil puudub kontrollitav teave lennukis viibinute kohta.

Donetski oblastis leiti varemete alt viis laipa

Donetski oblastis asuvas Niu-Yorki külas leiti Vene vägede rünnaku tagajärjel kokku varisenud maja alt viis laipa, ütles oblasti kuberner Vadõm Filaškin.

Vene vägede rünnak toimus 15. jaanuaril, siis jäi viis inimest varemete alla ning lisaks sai kolm inimest vigastada. Sel laupäeval leitud viie inimese surnukehad on tõenäoliselt need inimesed, kes jäid varemete alla lõksu.

Kokku varisenud elumaja tabas Vene vägede rakett.

Ukraina leppis Leeduga kokku ühises droonide tootmises

Ukraina ja Leedu leppisid kokku ühises droonide tootmises Ukraina relvajõudude tarbeks, ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba.

“Leedul on tehnoloogia, Ukrainal võime tootmist suurendada ja see oli meie kohtumise peateema,” lausus Kuleba peale kohtumist Leedu välisministri Gabrielius Landsbergisega.

“Meil on selge arusaam, mida, kuidas ja millal me teeme, et Ukraina-Leedu koostöö droonide tootmisel annaks maksimaalse tulemuse võimalikult lühikese aja jooksul,” lisas Kuleba.

Scholz ja Biden kohtuvad USA-s 9. veebruaril

Saksamaa kantsler Olaf Scholz külastab veebruari esimesel poolel Washingtoni, et pidada läbirääkimisi USA presidendi Joe Bideniga eesmärgiga tagada jätkuv Lääne abi Ukrainale, teatas Bloomberg reedel, viidates nimetutele allikatele.

Väidetav kohtumine tuleneb sellest, et üle 100 miljardi dollari USA ja EL-i sõjalise ja rahalise abi andmine jääb sisepoliitilise segaduse tõttu seisma.

Valge Maja kinnitas hiljem, et Biden ja Scholz tõepoolest kohtuvad ning et kohtumine toimub 9. veebruaril.

Mõlemad riigijuhid kinnitavad kohtumisel vankumatut toetust Ukrainale kaitsesõjas Venemaa agressiooni vastu, teatas Valge Maja.

Biden allkirjastas USA viimase 250 miljoni dollari suuruse abipaketi Ukrainale 27. detsembril. Täiendava rahastamise eelnõu, sealhulgas 61 miljardi dollari suurune abi Ukrainale, on peatatud Kongressi vaidluste tõttu, mis lükkab edasi sõjalise toetamise Kiievi kaitseks Venemaa sissetungi eest.

Euroopa Liidu liikmesriigid hääletavad 1. veebruari tippkohtumisel 50 miljardi euro suuruse rahalise toetuspaketi üle Ukrainale. Brüssel otsib väidetavalt alternatiive Ukraina abistamiseks, kui Budapest jätkab nelja-aastase abipaketi vastuseisu.

Scholz on hiljuti kritiseerinud teisi EL-i riike Ukrainale ebapiisava kaitseabi andmise eest, öeldes, et Saksamaa ei suuda puudujääki korvata.

Saksamaa on USA järel suuruselt teine ​​sõjalise abi andja Ukrainale. Selle kuu alguses teatas Berliin esimesest sõjaväehelikopterite üleviimisest Ukrainasse.

Vaatamata Scholzi survele EL-i liitlastele sõjalise toetuse suurendamiseks, on ta seadnud piirangud ka Saksamaa enda varudele Ukrainale, blokeerides Tauruse kaugmaarakettide tarnimist kartuses, et see samm tõmbab Saksamaa sõtta.

Vene droonirünnakus Hersoni oblastis hukkus inimene

Venemaa droonirünnakus hukkus Hersoni oblastis Berõslavis üks inimene ning üks sai vigastada, ütles Hersoni oblasti kuberner Oleksandr Prokudin.

Berõslav asub 70 kilomeetrit Hersoni linnast idas ning asub okupeeritud Kahhovka linna lähedal, paiknedes Dnepri jõe vastaskaldal.

Sumõ oblastis aga tappis Vene sabotaažirühm kaks inimest, õe ja venna. Kohaliku võimus sõnul teevad Vene sabotaažirühmad tihti reide üle Ukraina piiri. Tapetud elasid Andrijivka külas, mis asub viiekilomeetrise piiritsooni sees.

Washington Post: USA-l on Kiievi toetamisega uus plaan

Väidetavalt töötab Bideni administratsioon Kiievi toetamise pikaajalise plaani kallal, mis ei näe ette Ukraina sõjaväe olulist territoriaalset edenemist, teatas Washington Post reedel.

Uue plaani eesmärk on vähendada territooriumi tagasivõitmist ja keskenduda selle asemel Venemaa uute edusammude tõrjumisele, tugevdades samal ajal riigi kaitset ja majandust.

“On üsna selge, et neil on raske üritada kõigil rinnetel saavutada samasugust suurt tõuget, mida nad eelmisel aastal üritasid teha,” ütles üks kõrgem administratsiooniametnik.

Nüüd loodetakse aidata Ukrainal oma positsiooni lahinguväljal hoida, kuid “viia nad teisele trajektoorile, et olla 2024. aasta lõpuks palju tugevamad … ja suunata nad jätkusuutlikumale teele,” ütles kõrge ametnik.

Venemaa ründas üheksat oblastit

Venemaa korraldas viimase ööpäeva jooksul rünnakuid vähemalt üheksa Ukraina oblasti vastu, tappes vähemalt kaks inimest ja vigastades vähemalt kolme, sealhulgas politseiametnikku, teatasid piirkondlikud ametnikud laupäeva hommikul.

Vene väed pommitasid reedel Ukraina kirdeosa Sumõ oblastit 22 korda, kahjustades kaheksat kogukonda ja põhjustades üle 100 plahvatuse, teatas Sumõ oblasti sõjaväeadministratsioon.

Venemaa ründas terve päeva piiriäärseid kogukondi miinipilduja-, suurtüki- ja droonirünnakutega, heites samal ajal miine Bilopillia külale. Ohvreid ega tsiviilinfrastruktuuri kahjustamist ei teatatud.

Donetski oblastis hukkus Venemaa rünnakutes üks inimene Serebrjankas ja teine Krasnohorivkas, teatas piirkondlik sõjaväeadministratsioon. Väidetavalt sai Novohrodivkas vigastada ka üks inimene.

Venemaa lasi välja ka raketi Slovjanski vastu, tabades töökoda ning kahjustades lähedalasuvaid kõrghooneid ja lasteaeda. Ohvritest ei teatatud.

Harkivi oblastis sai üks politseinik vigastada ja viidi haiglasse.

Venemaa alustas rünnakuid Hersoni oblasti vastu, vigastades Novotiahõnka külas naist, teatas piirkondlik sõjaväeadministratsioon.

Neli Vene Shahed-tüüpi kamikaze drooni tulistati Kirovohradi oblasti kohal alla, kahjustusi polnud, teatasid õhujõud ja piirkondlikud ametnikud.

Kokkuvõttes on Scholzi ja Bideni kohtumine oluline samm Ukraina toetamiseks konflikti ajal. See näitab rahvusvahelist solidaarsust ja valmisolekut toetada Ukrainat tema jõupingutustes rahu taastamiseks. Eesti peaks jätkama oma toetust Ukrainale nii poliitilisel kui ka praktilisel tasandil, et aidata lõpetada sõda ja tagada stabiilsus piirkonnas. Loodame, et see kohtumine annab positiivseid tulemusi ja aitab leida konstruktiivseid lahendusi rahutustele Ida-Ukrainas.