Keelesäuts. Morjendab veidi või ikkagi ei morjenda | Kirjandus

1764422h4a6dt24

Tere tulemast Keelesäutsu! Selles kirjandusteemalises podcastis arutame kirjanduse maailma põnevaid ja aktuaalseid teemasid. Kui oled kirjandushuviline või armastad lugusid ja lugemist, siis oled õiges kohas. Meie eesmärk on avada kirjandusmaailma uksi ja luua põnevaid arutelusid, mis võivad morjendada või mitte. Liitu meiega, et avastada uusi perspektiive ja süveneda kirjanduse maailma koos meiega!

Seekordses keelesäutsus vaatab Lydia Risberg sõnale morjendama.

Kõikidel eesti keele kõnelejatel on eesti keelega omad kogemused, mis tänu pidevale kokkupuutele keelega ka muutuvad. Erinev kogemus tingib selle, et mõnda sõna tajutakse erinevalt, ja see võib kaasa tuua tuliseid arutelusid, mida osa EKI keeleportaali Sõnaveeb kasutajauuringule vastanutest lahendab sõnaraamatusse vaadates. Enamiku sõnade kasutust ei vaadata sõnaraamatust ilmselt küll kunagi järele.

Üks selline sõna, mille otsimise peale poleks mina ise tulnud, on morjendama. Sest see pole minu kogemuse järgi harv ega paigutu kuhugi keele äärealale. Kogemused on aga erinevad ja ka ajas erisugused. Näiteks kaks aastakümmet tagasi ilmunud ajaleheloos peeti seda ilmselgelt stilistilise värvinguga sõnaks.

Minu kogemus sõnaga morjendama on olnud erinev ka EKI ühendsõnastikus (2023) kirjeldatud tähendustest: ‘mingeid tundeid tekitama, kellelegi korda minema, kedagi puudutama’. Nimelt pole minu jaoks morjendama olnud (kellelegi) korda minema sünonüüm, vaid tähendanud üksnes ‘mingeid tundeid tekitama’, sealjuures spetsiifilise nüansiga: kui miski morjendab, siis see teeb (pisut) morniks. Sõna päritolu ei aita siinsel juhul tähendusi mõista, sest etümoloogiasõnaraamatus on öeldud, et see on “Tundmatu päritoluga tüvi”. Minu tõlgendus on ilmselt seotud morjendama häälikkoosseisuga – kuna ma polnud seda sõna omandanud mitte sõnaraamatust, vaid kasutusest (kuuldes seda kõnelustes, lugedes tekstidest), siis seostus tähejärend morjend mulle kontekstis sõnaga morn.

Keelekorpusest sõna kasutust uurinult oskasin vaid järeldada, et tänapäeval kasutatakse seda sõna paljuski ka neutraalsetes lausetes. Näiteks “Kedagi ei morjendanud, kui käia lühikese seeliku või katmata õlgadega”, “Kerge ülekaal ei morjenda sugugi” või “Mõnel raskemal päeval tuleb õhtuks kõik see väsimus kokku ning morjendab veidi”.

Loe rohkem:  Ilmus Veiko Belialsi luulekogu "Tiigri aasta" | Kirjandus

Samuti kasutatakse seda huvitavas ümbruses, nagu on järgnev lõik: “Päästeametit hobune ei huvitanud, vaid nemad tahtsid teada, kuidas tüdrukul lood on. Laps oli end juba püsti ajanud ja kõndis pea norus minu suunas. Ütlesin, et lapsel on okei, aga et HOBUNE JOOKSEB LINNAS! Ikkagi neid see hobune ei morjendanud.”

Niisiis, keelekogemused on meil kõigil küll pisut erinevad, ent samal ajal paljus ka sarnased. Soovin kõigile uueks aastaks eesti keelega huvitavaid kogemusi!

*

Lisalugemist

Margit Langemets, Lydia Risberg, Tiina Paet, Kristel Algvere. 2024. Sõnaveebi kasutajauuring 2023. Raport. Eesti Keele Instituut

Margit Langemets, Lydia Risberg. “Mis on ÕSi sõna?” – Sirp, 13.10.2023.

In conclusion, the topic of “Keelesäuts. Morjendab veidi või ikkagi ei morjenda” raises important questions about the power of language and the impact of words on individuals. While some may argue that certain expressions or phrases do not have a significant impact, it’s clear that language has the ability to shape our perceptions and influence our emotions. It’s important to consider the impact of our words and to strive for communication that is respectful and empathetic. As we continue to explore the nuances of language, we must also be mindful of the potential harm that can be caused by thoughtless speech.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga