Eksperdid: droonirünnakud Vene taristu vastu näitavad Ukraina luure tõhusust | Välismaa

Tere tulemast, head inimesed! Täna räägime põnevat uudist Ukraina luure tõhususest seoses droonirünnakutega Vene taristu vastu. Huvitav, kas pole? Ekspertide sõnul näitavad need rünnakud Ukraina luure täpsust ja oskusteavet, kuidas tõhusalt mõjutada Vene infrastruktuuri. See teema pakub kindlasti palju arutelu, kuna see võib mõjutada ka meid siin Eestis. Jääge kuulama, sest see uudis võib olla oluline ka meie riigi jaoks.

Ukraina viimase nädala edukad droonirünnakud Venemaa taristu vastu näitavad nii Ukraina luure tõhusust kui ka Venemaa õhutõrje haavatavust, leiavad julgeolekueksperdid. Venemaa võib nüüd olla sunnitud osa õhutõrjesüsteeme ümber paigutama ja keskenduma strateegiliste võimekuste hoidmisele enda territooriumil.

Viimase nädala jooksul on Ukraina suutnud teha kolm märkimisväärset droonirünnakut Venemaa taristu pihta. Leningradi oblastis sai tabamuse energiaekspordiks kasutatav Ust-Luga sadam, Tula oblastis sõjatööstusettevõte ja Krasnodari krais Rosnefti naftarafineerimistehas.

“Ukrainlastel töötab hästi luure. Ukrainlased suudavad mööda minna Vene õhutõrjest ja tabada väga täpselt ja efektiivselt sihtmärke,” ütles Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Eero Rebo.

“Vaadates seda, kuidas siin need Ust-Luga rünnakud on välja näinud, siis ma julgeks pakkuda, et ka siin on olnud niimoodi, et üks üksus mehi või naisi on tulnud siia lähedale ja lühikeselt distantsilt need droonid välja tulistanud,” kommenteeris julgeolekuekspert Rainer Saks.

Ukraina suureks tugevuseks on sihtmärkide tuvastamine ja Saksa sõnul üritatakse näidata, et nad on võimelised ründama tundlikke objekte kogu Venemaal. See võib tugevalt survestada nii Venemaa sisejulgeolekujõude kui ka juhtkonda.

“Kui Venemaa on sunnitud keskenduma õhutõrje ja selliste teiste strateegiliste võimekuste hoidmisele ja tugevdamisele oma enda territooriumil, siis see muudab Ukraina vägede olukorra rindel palju lihtsamaks,” rääkis Saks.

Rebo hinnangul pole välistatud, et Venemaal tuleb osa õhutõrjesüsteeme rindejoonelt mujale paigutada.

Ta lisas, et kuigi droonid mängivad sõjas aina suuremat rolli, siis need pole kõige olulisemad. Põhitegevusi kujundavad Ukraina jala- ja suurtükiväelased, kes hoiavad rindejoont.

“Ilm annab täna ka eelise soomusvahenditele. Taaskord, pärast mudast perioodi on pinnase tahenedes võimalik kasutada olulisel hulgal erinevat soomustehnikat, sealhulgas ka tanke,” ütles Rebo.

Lääneriikide toetuse venimise tõttu sõdivad ukrainlased Rebo kinnitusel praegu kõigega, mis veel olemas. Samuti üritatakse ise toota näiteks tiibrakette.

“Kui me räägime siin ise tehtust, siis me ei pruugi alati mõelda põõsatagust tööstust või kuuri all tehtavat. Ukrainal endal on täiesti arvestatav sõjatööstuspotentsiaal,” kinnitas kolonel.

Ukrainlaste kasutuses on ka lääneriikide pikamaarakette, kui neid ei kasutata Venemaa territooriumil.

Kokkuvõttes näitavad eksperdid, et droonirünnakud Vene taristu vastu on märk sellest, kui tõhus on Ukraina luure. See näitab, et Ukraina suudab rakendada uusi ja innovatiivseid meetodeid, et kaitsta oma huve Venemaa agressiooni vastu. Samuti tõstatab see küsimuse, kuidas teised riigid, sealhulgas Eesti, saaksid õppida ja kasutada Ukraina kogemust omaenda julgeoleku tagamiseks. See juhtum on oluline näide sellest, kuidas kiiresti muutuvas julgeolekukeskkonnas peavad riigid olema valmis uuteks ohtudeks ja valmis kasutama kõiki vahendeid oma kaitsevõime tugevdamiseks.