Tere tulemast, head inimesed! Meil on täna põnev uudis teile jagada – endine NATO juht on hoiatanud, et Vene president Vladimir Putini sekkumine USA poliitikasse võib osutuda suureks veaks. See võib mitte ainult nõrgestada NATO ja USA suhteid, vaid ka tekitada pingeid maailma poliitilises mängus. Kuidas see võiks mõjutada Eesti ja teiste Balti riikide julgeolekut? Tuleb välja, et see teema on äärmiselt oluline ja väärivad meie tähelepanu. Jääge meiega ja uurige lähemalt!
NATO endine peasekretär lord George Robertson ütles, et Vladimir Putini strateegia oodata Donald Trumpi naasmist Valgesse Majja on järjekordne Kremli valearvestus. Robertson tõi välja, et ametis olles Trump tegelikult suurendas USA panust NATO-sse.
Robertson on Suurbritannia endine kaitseminister ja pidas kõne Briti parlamendi ülemkojas. Ta ütles, et vaatamata oma Vene-sõbralikule retoorikale Trump tegelikult suurendas NATO rahastamist, vahendas Bloomberg.
“Praegu, kui Venemaal tõelisi edusamme pole, näib, et Putin saab ainult oodata, kuni Donald Trump valitakse ametisse. Ta (Putin) loodab, et ta teeb siis sõja lõpetamiseks räpase tehingu. Kuid isegi see strateegia, kui seda võib nii nimetada, on vale,” rääkis Robertson.
Robertsoni sõnul kohtus ta hiljuti Kongressi vabariiklastega, kes ütlesid samuti, et see on vigane strateegia. Robertsoni sõnul teeb Kreml seetõttu järjekordse valearvestuse, kui loodab Trumpi naasmise peale.
“Ametis olles saatis president Trump vaatamata oma retoorikale rakette Poolasse, suurendas NATO rahastamist ja suurendas jõuliselt oma sõjaväe võimekust,” rääkis Robertson.
Suurbritannia endine tippdiplomaat Simon McDonald hoiatas aga, et Trumpi valituks osutumisel võib sattuda ohtu kümnete miljardite dollarite väärtuses abi Ukrainale. Tema sõnul muudaks Trump USA poliitikat.
“Nii, et kui Donald Trumpist saab president, seisame silmitsi väljavaatega, et kaob suurema osa sõjalisest abist, mida Ukraina vajab võitluse jätkamiseks ja selle võitmiseks. Nii, et ülejäänud lääne jaoks on püsti küsimus, kas oleme valmis seda tohutut erinevust tasa tegema? See erinevus on kümneid miljardeid naelu ja see on võitluse jätkamiseks vajalik,” rääkis Simon McDonald.
Ka Briti õhuväe endine ülem Jock Stirrup ütles, et Lääne-Euroopa ei tohiks liiga palju USA peale lootma jääda. Tema sõnul peab Lääne-Euroopa suurendama nii kaitsekulutusi kui ka oma kaitsetööstuse võimsust.
Kokkuvõtteks võib öelda, et endine NATO juht usub, et Venemaa panustamine Donald Trumpi toetusele on Kremli valearvestus. Ta hoiatab, et Venemaa tegevus võib viia olukorra veelgi pingelisemaks ja ettearvamatumaks, mis omakorda võib kahjustada rahvusvahelist julgeolekut. Ühtlasi rõhutatakse, et demokraatlike riikide ühtsus ja solidaarsus on olulised, et vastu seista Venemaa agressioonile ja desinformatsioonile. See artikkel annab mõista, et rahvusvaheline kogukond peab jääma valvsaks ja ühtseks, et kaitsta oma väärtusi ja huve.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus