Rivo Saarna: ajupesu Priit Pulleritsu moodi – minu arvamus ja vale arvamus | Arvamus

Tere tulemast Eestisse! Täna räägime väga olulisest teemast – ajupesust. Rivo Saarna on avaldanud arvamuse, et Priit Pullerits on teda ajupesu teel ära kasutanud. See teema on viimastel aastatel väga palju tähelepanu saanud ja tekitanud tuliseid arutelusid. Minu arvamus sellest on kindel, kuid samas on ka palju vastuolulisi seisukohti. Me astume täna selle arutelu keskele ning avame mõningaid olulisi fakte ja argumente. Loodetavasti saate sellest huvitavast teemast rohkem aimu ning oleme valmis sellega kaasa mõtlema.

Postimees avaldas neljapäeval Priit Pulleritsu arvamusartikli, milles Postimehe vanemtoimetaja kurjustab rahvusringhäälingu laskesuusatamise ülekannete kommentaatoritega, võrreldes neid Kremli propagandistidega. Artikli juurde lisas Postimees Venemaa esipropagandisti Jevgeni Solovjovi foto.

Pullerits ei varja oma poolehoidu murdmaasuusatamise ning antipaatiat jalgpalli ning laskesuusatamise vastu. “Minu isiklik vastumeelsus laskesuusatamise ja jalgpalli suhtes tuleb just sellest, et ETV on aastaid neid kahte ala üledoseerinud ja minu hinnangul teinud nendega seoses ajupesu,” on ta mulle öelnud.

Pulleritsule meeldib oma arvamust avaldada. Nagu ka lugejad, kes sellele kaasa noogutavad. Samuti meeldib Pulleritsule oma maailmavaadet peale suruda. Murdmaasuusatamise fännina on Pullerits olnud nii “usume Andrus Veerpalu” tuline toetaja, kui ka suusatreener Mati Alaveri suur austaja.

Postimehes ilmunud arvamusloos võrdleb Pullerits ERR-i spordikommentaatoreid agressorriigi poliitiliste propagandistidega, kes tegelevad vaenu õhutamise, valetamise ja manipuleerimisega: “Laskesuusatamise vahendajad ja kommentaatorid ei jää oma asja ajamisel kirglikkuselt sugugi maha Kremli propagandistidest.”

Sellise paralleeli loomine on üheselt pahatahtlik liialdus. Pullerits võrdleb Eesti rahvusringhäälingut ja ERR-i ajakirjanikke sõdiva agressorriigi küünilise jõhkrutsemisega totalitaristlikus meediaruumis. Just selliste seoste loomise vältimine peaks olema hügieenifaktor igas normaalses meediamajas.

Pulleritsu arvamusloo juurde valis Postimehe arvamustoimetus Jevgeni Solovjovi foto. Pehmelt öeldes ebaõnnestunud fotovalik loob täiesti eksitava poliitilise seose nii neis lugejais, kes artiklit ei ava, kui ka neis, kes seda teevad. Panna rahvusringhäälingu spordiülekanded kokku kuritegeliku režiimi propagandamasina ühe eestkõnelejaga on pahatahtlik. Pullerits tunnistab ka ise, et võrdlus on karm, kuid lisab vabanduseks, et see on talle teadaolev lähim üldtuntud näide ajupesu kohta.

Kibestunud Pulleritsuga seoses meenub esimesena võrdkuju Ameerika Ühendriikidest. See on USA endine president Donald Trump, keda lisaks konservatiivsele maailmavaatele iseloomustab nii faktidega manipuleerimise oskus kui ka põhimõte: on minu arvamus ja vale arvamus. “Minu silmis on Trumpi võit jõuline vastulöök igasugustele tolerastidele, sallivusäärmuslastele, poliitkorrektlastele ehk kogu sellele vasakliberaalsele kambale, kes on meid ja maailma juhtinud sinna, kuhu mulle ei meeldi, et meid ja maailma on juhitud,” kirjutab Priit Pullerits oma blogis.

Ehkki Pullerits teab ajakirjandusest ja kirjutamisest palju, jääb ta loo autorina hätta püüdes anda hinnangut arvamustoimetuse pildivalikule, mis tema kirjutist illustreerib. Postimehe vanemtoimetaja ametikoht annab Pulleritsule positsiooni oma arvamuste ja hoiakute pealesurumiseks. Just seesugust irriteerimist, mida Pullerits peab üheks oma tugevuseks, kasutab ta sageli.

Kogenud ajakirjanikuna teab Pullerits, kuidas vastutust hajutada ning oskab jälgida, et tasakaalustamata provokatsioon ei sisaldaks otseseid valefakte. Faktitäpsust ja tähtsust oskab ajakirjandusõppejõud Pullerits aga kõrgelt hinnata, ainult, et need argumendid, mis Pulleritsu manipulatsioone ei toeta, jätab ta lihtsalt kõrvale.

Laskesuusatamise tulemustest rääkides ei maini Pullerits kordagi, et alates 2020. aastast on Eesti laskesuusataja kahel korral olnud individuaaldistantsil esikümnes (Tuuli Tomingas 2020. aasta MK-etapil seitsmes ning 2023. aasta MM-il kuues). Pjedestaalile jõudsid viimati Regina Oja (Ermits) ja Rene Zahkna (2. koht 2020. aasta MK-etapil paarissegateatesõidus) ning möödunud aastal toimunud MM-i paarissegateatesõidus oli lõpuprotokollis 9. koht. Sel hooajal on Tuuli Tomingas saavutanud laskesuusatamise MK-sarjas kahel korral 11. koha, ning Susan Külm ja Rene Zahkna MK-etapil paarissegateatesõidus 8. koha.

Sellest Priit Pullerits ei kirjuta, sest need faktid ei toeta mingil moel mõtet, et “laskesuusatamise ülekanded ei ole meie rahvuslikest huvidest lähtuvalt põhjendatud”. Nii kirjutab Pullerits, kes on korduvalt viidanud, et tema meelisalal murdmaasuusatamises, kus eestlaste sportlikud tulemused pole põrmugi kehvemad, on teenimatult jäänud laskesuusatamise varju ning süü lasub ETV-l, mis laskesuusatamist “mõõdutundetult promob” (samuti Pulleritsu väljend).

“ERR toodab ja vahendab praegu 300–350 spordiülekannet aastas. Suudaksime ka rohkem, kuid selge on seegi, et kõik spordialad ERR-i kanalitesse ära ei mahu.”

Mõistagi jätab Pullerits lisamata, et murdmaasuusatamises pole Eesti sportlastel viimase viie aasta jooksul esikümne kohti ette näidata pole. Eesti murdmaasuusatajate viimaste aastate parim saavutus oli möödunud aasta MK-sarja sprinditeate etapil Tallinnas, kui Karl Sebastian Dremljuga saavutas 18. koha, millele Eesti talispordisõpradel oli võimalik kaasa elada justnimelt ERR-i otseülekande vahendusel.

Loomulikult ei pea Pullerits vajalikuks välja tuua ka seda, et just ERR-i otseülekannete vahendusel jõudsid detsembris ning jaanuaris Eesti spordisõpradeni ujumise EM-i ülekanded (Eneli Jefimova kuld- ja hõbemedal) ning iluuisutamise EM-i ülekanded (Aleksandr Selevko hõbemedal).

Miks? Sest iluuisutamine ja ujumine ei kuulu Pulleritsu meelisalade hulka. Pulleritsu maailma “kõva mehe mõõtkavas” tegelevad seesuguste veidrustega lödipüksid (nii tavatseb Priit Pullerits öelda inimeste, sportlaste ja spordialade kohta, kellest ta end kõrgemale seab).

Pullerits väidab, et “meie laskesuusatajate tulemused näitavad Eestit pisendava ja demoraliseerivana.” Päriselt, Priit Pullerits!? Selle lausega alandad sa iga televaatajat, sportlastest rääkimata.

Laskesuusatamine on kaasaja atraktiivseim talvine telespordiala kogu Euroopas, sealhulgas Eestis: möödunud nädalal oli 30 Eesti enimvaadatud saate hulgas kolm laskesuusatamise ülekannet.

Pulleritsu kibestunud hoiak seda õnneks ei muuda. Laskesuusatamise MK-sarja ülekannetel on nädalavahetusel ETV-s ligikaudu 150 000 vaatajat. Sellist auditooriumi huvi pole vastu panna ühelgi teisel talispordialal. Ka suvealadest suudab seda ületada vaid jalgpall, kuid seda eeldusel, et tegu on tiitlivõistluste finaalturniiriga, mida otseülekandes vahendab mõni vabalevis tegutsev ERR-i telekanal.

ERR-i rahvusvaheliste spordiülekannete valik on juhitud vaatajahuvist. Talvel laskesuusatamine ja kahevõistlus, kevadel jäähoki, suvel kergejõustik ja võrkpall. Need ongi Eesti kõige suurema auditooriumihuviga spordiülekanded.

2026. aastast naasevad ERR-i kanalitesse ka olümpiamängud ning varem või hiljem liiguvad vabalevisse tagasi ka jalgpalli finaalturniirid. Seda valikut soovime rikastada veel ka Eesti rahvuskoondise korvpallimängudega. ERR toodab ja vahendab praegu 300–350 spordiülekannet aastas. Suudaksime ka rohkem, kuid selge on seegi, et kõik spordialad ERR-i kanalitesse ära ei mahu. Ei peagi.

Oluline roll ERR-i spordiülekannete valikus on meie spordialaliitudel, mille initsiatiiv ja partnerlus aitab vaatajatele rohkem pakkuda ja tõstab ülekannete kvaliteeti.

Hea näide on Eesti Suusaliit, millega koostöös tõi ERR alates käesolevast hooajast ekraanile FIS-i kahevõistluse MK-sarja otseülekanded. Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon, Eesti Kergejõustikuliit, Eesti Jalgpalliliit, Eesti Hokiliit, võrkpalliliit, käsipalliliit jne – kõik need alaliidud on ERR-i head partnerid, kellega teeme järjepidevat koostööd selleks, et spordiülekandeid parimal tasemel vaatajateni tuua.

Värskeim näide heast koostööst on sellest nädalast, kui koostöös Eesti Orienteerumisliiduga vahendasime kahe päeva jooksul otseülekandeid Ramsaust suusaorienteerimise maailmameistrivõistlustelt. 

PS Priit Pulleritsust sai ETV kriitik ligikaudu kümme aastat tagasi, kui 2014. aasta kevadel tuli tal mõru pill alla neelata ERR-i sporditoimetuse juhi konkursil. Kibestunud hoiak kumab Pulleritsu arvamustest läbi iga kord, kui ta ERR-i kohta arvamust avaldab.

In conclusion, Rivo Saarna’s article “Ajupesu Priit Pulleritsu moodi – minu arvamus ja vale arvamus” provides an interesting perspective on the concept of brainwashing and the influence of media. Saarna makes a compelling argument about the dangers of blindly following a single source of information and the importance of critical thinking. However, it is important to recognize that everyone is entitled to their own opinions and it is essential to consider multiple viewpoints before forming a conclusion. In today’s world, where misinformation is rampant, it is crucial to be vigilant and discerning when consuming news and information.