Swedbanki hiigelkasum tõstatas taas küsimuse pankade panusest riigieelarvesse | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Viimased uudised räägivad sellest, kuidas Swedbanki hiigelkasum tõstab küsimuse pankade panusest riigieelarvesse. See teema on taas tõstatanud arutelu selle üle, kui suur peaks olema pankade roll riigi majanduses. Kuna Swedbank on üks suurimaid ja edukamaid panku Eestis, on nende kasumite mõju riigieelarvele märkimisväärne. Selle arutelu valguses on paljud inimesed hakanud üha rohkem tähelepanu pöörama sellele, kuidas suured pangad panustavad riigi arengusse ja heaollu.

Suurim Eestis tegutsev pank, Swedbank teenis eelmisel aastal 385 miljonit eurot puhaskasumit. Varasema aastaga võrreldes kasum kahekordistus. Hiigelkasum on taas üles kergitanud küsimuse, kui suur võiks olla pankade panus riigieelarvesse.

Suvistel eelarvearuteludel soovitasid sotsiaaldemokraadid kehtestada pankade ülikasumitele Leedu eeskujul ajutine pangamaks, kuid toetust see ei leidnud. Nüüd on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhil, siseminister Lauri Läänemetsal ettepanek, et pangad aitaksid finantseerida õpetajate palgatõusu.

“Me selle ettepaneku tegime riigieelarve tegemisel suvel ja valitsuses me ei jõudnud selles ajutises pangamaksus kokku leppida. Aga kui vaatan praegust olukorda, kus peaminister ütleb, et 10 miljonit eurot ei ole võimalik leida, mina arvan, et me ei pea pangamaksu tegema, kui peaminister näiteks saaks pangajuhtidega kokku ja ütleks, et see oleks väga solidaarne ja õiglane asi – pangad Eestis võiks vabalt lahendada ära selle probleemi, kuhu täna see lahenduse leidmine kinni on jäänud,” rääkis Läänemets.

Rahandusminister Mart Võrklaev (RE) laidab mõtte maha, sest tema sõnul maksavad pangad riigieelarvesse juba niigi palju.

“Ma saan aru, et Lauri Läänemetsale meeldib palju populismiga tegeleda, aga pangad juba sel aastal täiendava dividendiväljamaksega panustavad 80 miljonit eurot, eelmisest aastast tuleb veel sinna kuus juurde, kokku tegelikult 84 pluss kuus on 90 miljonit. Järgmisel aastal veel 40 miljonit. 2025. aastast tõuseb see avansiline tulumaks pankadel 14 protsendilt 18 protsendile – see on üks maksumuudatus sellest pakist, mis läheb meie kaitsekulude katteks,” selgitas Võrklaev.

Sama meelt on ka Swedbanki juht Olavi Lepp.

“Swedbank on teinud 10 miljoni euro summas haridusfondi. Tegeleme selle käivitamisega. Haridusse me kindlasti panustame. Selle konkreetse idee osas, mis puudutab panustamist, tuletan meelde, et kogu riigieelarve on ettevõtjate panus ja nelja aastaga on eelarve tulu pool tõusnud 10,7 miljardilt 16,7 miljardile, pluss kuus miljardit nelja aastaga. Ma arvan, et see raha on eelarves olemas ja tuleb teha lihtsalt tarku valikuid poliitikutel,” kommenteeris Lepp.

Keskerakonna fraktsioon riigikogus andis kolmapäeval üle otsuse eelnõu ajutise solidaarsusmaksu kehtestamiseks Eesti pangandussektorile aastateks 2024 kuni 2027. Swedbanki juht pankade hiigelkasumite jätkusuutlikusse ei usu.

“Kindlasti mitte. Nagu kõik pangad. Intressimäärad on jõudnud oma tipu lähedale. Pigem maksame hoiuste eest täna järjest rohkem ja see kasum oli ühekordne ja sellist me kindlasti rohkem ei näe,” ütles Lepp.

Swedbanki hiigelkasum tõstatab jälle küsimuse pankade rollist riigieelarvesse panustamisel. Kuigi Swedbanki suur kasum on märk tugevast majandustegevusest, on oluline küsida, kuidas see kasum mõjutab riiki ja selle elanikke. Kas pankade panus riigieelarvesse on piisav? Kas võiks olla rohkem investeeringuid haridusse, tervishoidu või muudesse olulistesse valdkondadesse? See teema vajab laiemat arutelu ja võib aidata luua tasakaalustatuma lähenemise pankade rollile riigi majanduses.