Advokaat: moraalse kahju hüvitamine suuremate summadega on tervitatav | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Advokaadi teenuste üha suurenev nõudlus on tõestus sellest, et õiguskaitse on üha olulisemaks muutunud. Üks oluline valdkond, mis on Eestis tõusuteel, on moraalse kahju hüvitamine suuremate summadega. See tervitatav trend näitab, et ühiskonnas on üha suurem arusaamine sellest, kui oluline on moraalse kahju hüvitamine ning kui oluline on tagada, et kannatanuid kaitstakse ja neile õiglus mõistetakse. Advokaadid mängivad selles protsessis olulist rolli ning nende toetus on ülioluline.

Advokaat Gerli Helene Gritsenko sõnul on moraalse kahju hüvitamine kehavigastuste tekitamise eest suuremate summadega positiivset pretsedenti loov otsus ning ta usub selle kandumist ka tsiviilasjadesse.

Teisipäeval mõistis Tartu maakohus välja moraalse kahju hüvitisena 100 000 eurot naabrinaise koerte poolt puretud noorele naisele. Koerte omanikule mõisteti kümme kuud vangistust, millest tuleb kohe ära kanda kaks kuud.

Advokaadibüroo Sorainen advokaadi Gerli Helene Gritsenko sõnul on tegemist väga suure ja ebatavalise kahjuhüvitise summaga Eesti kohtupraktikas.

Gritsenko hinnangul pole aga šokivangistus midagi ebatavalist. “Reaalse vangistuse määramine oleks teatud määral ebatavaline, kui varasemad karistused puuduvad,” lisas ta.

Gritsenko tõi välja, et riigikohtul valmis 2023. aastal analüüs, mis kajastas perioodil 2020-2022 tervise kahjustamise korral moraalse kahjude hüvitamise rahalist suurust.

“Mõistetud hüvitised nendel juhtudel jäid 12 00 eurot ja 100 euro vahele, keskmine hüvitatud summa oli 1752 eurot,” ütles Gritsenko. Aastal 2018-2019 oli aga kõige suurem välja mõistetud hüvitis 17 000 eurot, lisas advokaat.

Gritsenko sõnul võib kahju hüvitamine naabrinaise koera tekitatud kehavigastuse eest luua tendentsi, kus inimesed hakkavad rohkem kohtu poole pöörduma selliste juhtumitega.

“Varasemalt olid hüvitatavad kulud nii väikesed, et see ei katnud vahel ka kohtukulusid,” ütles Gritsenko ERR-ile.

Peamiselt tsiviilasjadega tegelev Gritsenko nentis, et kriminaalasjas loodud pretsedent hakkab tõenäoliselt kanduma ka tsiviilasjadesse.

“Kui senini on pigem välja mõistetud kohtupraktikas väiksed summad moraalse kahju hüvitamiseks, mis kuidagigi ei ole piisavaks hüvitiseks hingeliste kannatuste eest, siis on meeldiv näha, et selline praktika on hakanud muutuma,” sõnas Gritsenko

Tartu maakohus mõistis teisipäeval šokivangistuse Monika Antonile, kelle kaks koera ründasid 2022. aastal Põltsamaal naabrit ja tekitasid talle eluohtliku vigastuse.

Kohus mõistis Antoni süüdi raske ettevaatamatusest põhjustatud tervisekahjustuse tekitamise eest ning määras talle karistuseks kümme kuud vangistust, millest tuleb kohe ära kanda kaks kuud. Lisaks mõistis kohus Antonilt välja üle 100 000 euro suuruse kahjuhüvitise.

Kohus rahuldas ka kannatanu varalise kahjunõude ja mõistis Monika Antonilt välja 1837,08 eurot ja tsiviilhagi esitamisega seonduva varalise kahju 1200 eurot. Lisaks peab Monika Anton tasuma menetluskulud 1314 eurot. 

Kokkuvõttes võib öelda, et advokaatide poolt moraalse kahju hüvitamise suuremate summadega toetamine on tervitatav samm Eestis. Selline lähenemine võimaldab paremini kaitsta inimeste õigusi ning näidata, et moraalne kahju on sama oluline kui materiaalne kahju. Suuremad hüvitised võivad aidata ohvritel saada õiglast kompensatsiooni ning samuti avaldada ennetavat mõju, et vähendada sarnaste olukordade kordumist tulevikus. Seega on oluline jätkata selliste meetmete toetamist ja arendamist Eesti õigussüsteemis.