“Pealtnägija”: pikemad elektrikatkestused on saamas paratamatuseks | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Viimasel ajal on “Pealtnägija” järjest rohkem kajastanud pikemaid elektrikatkestusi, mis on muutumas paratamatuks osaks Eesti igapäevasest elust. Arvatakse, et selle põhjuseks võivad olla vananenud infrastruktuur ja halvenenud hooldustööd. Need katkestused mõjutavad otseselt Eesti elanike igapäevaelu ning ettevõtete tööd. Tänu “Pealtnägija” süvauuringutele ja siirastele intervjuudele saame heita pilgu elektrikatkestuste tagamaadele ning mõista nende mõju ühiskonnale. Siin on kõigest osa sellest põnevast uurimistööst, mis mõjutab kogu Eesti rahvast.

Eesti Energia tütarfirma Elektrilevi on Eesti suurim võrguettevõte, mille haldusalasse kuulub üle 63 000 kilomeetri elektriliine ja rohkem kui pool miljonit klienti alates Setomaa metsataludest ja Lasnamäe paneelmajadest kuni suurhaiglate ja -tehasteni. Kuid jääb mulje, et eriti viimase aasta jooksul ajab üks katkestus ja kriis teist taga – eelmise talve jäätormis istus tipphetkel elektrita 6000 tarbijat Saaremaal, sügistormis oli vooluta enam kui 50 000 majapidamist mandri-Eestis ja jõulude eel taas üle 17 000 majapidamise.

Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm ja tema alluvad on sattunud pehmelt öeldes kriitikalaviini alla. Kui ametlikult on jaotusettevõtte kohus elektrikatkestuse korral taastada ükskõik millises Eestimaa punktis elektriühendus hiljemalt 12-16 tunni ehk poole ööpäevaga, siis näiteks Juminda poolsaarel Kolga-Aablas kodurestorani pidava perekond Kiho sõnul oli nende vooluvarustus kogu sügise nagu loterii ja 16-tunnisest tärminist sageli kinni ei peetud.

Et hiljem hüvitist saada, hakkasid pensionärid Jaan ja Merrit Kiho pidama rikkepäevikut: suuremad probleemid algasid nende sõnul mullu 7. oktoobril ja elektrivabu tunde on sest saati kogunenud ligi 200. Kihode arvates on absurdne, et Tallinna kesklinnast 60 kilomeetri kaugusel elatakse nagu 19. sajandil.

“Tuli nüüd aastal 2023 üllatus, et näed, mets on täis kasvanud, puud tulevad liinide peale, kui lund sajab. Ja liin ise on ka tuksis… Kuidasmoodi saab olla selline asi üllatus? See on lihtsalt hoolimatus. See on lihtsalt lootus, et äkki jälle läheb mööda, äkki ei tule nii palju lund? Või äkki nad ei karju seal külas nii palju? See on hoolimatus tegelikult eesti rahva ees,” leiab Merrit Kiho.

Tema abikaasa Jaan Kiho täiendab: “Ainuke asi on nõuda Elektrilevi käest, et kui katkestus tuleb, et töötav generaator seisaks keset küla ja annaks voolu, kuni vool tuleb tagasi. /…/Aga viimane kord oli küll täitsa anekdoot. Generaator tuli, keegi otsi külge ei pannud, siis kuskilt kellegi kõlakad käisid, et ta tuli tühja paagiga. Et seekord voolu ta ei andnud, siis lõpuks seisis nädalake, siis viidi minema.”

Kihod ja nende saatusekaaslased üle Eesti ei tea, kas nutta või naerda kasvõi selle üle, et riketest peaks teatama Elektrilevi vastavas veebikeskkonnas Maru, aga kuidas sa seda teed, kui voolukatkestuse tõttu pole kohati internetti või isegi mobiililevi.

Kui kaebekirjad ja tundidepikkuseks veninud kõned Elektrilevi dispetšeriga tulemust ei andnud, moodustasid Kihod sotsiaalmeedias grupi “Elektrivaba Eesti”, mille ligi 400 liikmest on kujunenud omamoodi surve- ja teraapiarühm, kus teiste saatusekaaslastega oma kogemusi jagada. Nende kriitika ja teooriate läbi võtmiseks tuleks teha mitu saadet, aga põhisõnum on ikkagi, et 21. sajandil on ebanormaalne, kui iga suurema tuule või lume puhul võib tekkida nädalaid kestev katkestus.

Elektivarustus on põhiõigus ja pahameel arusaadav, teisalt asjatundjate sõnul lihtsaid ja odavaid lahendusi ei ole. Ligi veerand Eesti elektritaristust on oma 40-aastase tehnilise eluea ära elanud ja vajanuks ammu väljavahetamist. Seda enam, et tarbimis- ja tootmiskohad on selle ajaga palju muutnud ning ka kliima on meie laiuskraadil läinud palju äärmuslikumaks.

Raha investeeringuteks tuleb aga peamiselt võrgutasust. Nii jaotusettevõtte juhi kui teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimehe Arvi Hamburgi sõnul – kas või mõnede olulisemate liinide maa alla viimine tähendaks kõigile klientidele võrgutasu olulist tõstmist.

“Lõpuks on minu töö teha kahte asja: tagada, et elekter on olemas ja teha seda mõistliku hinnaga,” lausus Mihkel Härm. “Eriti oluline on ta selles vaates, et kui on investor, kes mõtleb, kas ta teeb oma tehase Eestisse või Soome, siis üks komponent, mida ta vaatab, on energiakulu ja kui me oleme Eestis ehitanud võrgu, mis küll on väga vastupidav, kvaliteetne, aga võrgutasu on kordades kallim kui Soomes, siis ta lihtsalt ei tule siia ja jälle me ühiskonnana kannatame. Seda me kindlasti ei taha.”

Energeetik Arvi Hamburg nendib, et ega Eestis midagi üle ei jää, kui me riigi julgeolekusse panustame oma säästude ja rahaga, siis tuleb panustada ka infrastruktuuri. “See, et meil on veerand võrku amortiseerunud, noh, see päris normaalne ju ei ole. Ja sellise investeeringutasemega, nagu täna tariif võimaldab, see vananemine süveneb.”

Mihkel Härm meenutas, et kui tema 2010. aastal energeetikasektorisse läks, siis oli umbes selline diskussioon, et kas kliimamuutuseid tuleks ennetada või tuleks õppida kliimamuutustega elama. “Nüüd näeme, et kliimamuutused on kohal, ennetada neid ei õnnestunud, järelikult tuleb õppida nendega elama.”

Härm kinnitas, et kui midagi teistmoodi ei tehta ja jätkuvad ekstreemsed ilmastikuolud, siis ongi meie tulevik see, et aegajalt tuhandetel majapidamistel pole näiteks nädal aega elektrit.

“Ütleme, kui meil Eesti peale kokku on suurusjärk 100 brigaadi, siis me ei suuda igale poole jõuda, et rikkeid likvideerida.”

Ühelt poolt tegi konkurentsiamet jõulude paiku Elektrilevile ettekirjutuse, mis osutas enam-vähem samadele probleemidele – alates rikkebrigaadide nappusest ja kriisijuhtimisest kuni selleni, et väidetavalt ongi ligemale kolmandik liinikoridoridest hooldamata, mistõttu vajuvadki puud suuremate lumetormidega liinidele.

Teisalt selgitas Härm, kuidas elektrike ja hooldustööliste armee palgal pidamine, kes suudaks kõik rikked igas Eesti punktis 12 tunniga likvideerida, on ebamõistlikult kulukas ja tähendaks võrgutasu tõusu. Kusjuures võrgutasu suurust kooskõlastab seesama konkurentsiamet.

Arvi Hamburg usub siiski, et liinihoolduseks võiks Elektrilevi allhankijate asemel rohkem kasutada oma jõudu, kes tunnevad kohalikke olusid.

Lõpetuseks ütlevad asjatundjad välja siiski üpris morni tõe, et nagu koolivõrguga tuleb teha raskeid otsuseid näiteks Metskülas, siis ka keset metsa asuvas külas ei saa tegelikult eeldada, et vool on tagatud samamoodi nagu suurlinnas.

“Eks esimene asi on see, et igaüks peab kõigepealt mõtlema, mis tema ära teha saab,” manitses Härm, lisades, et Eestis on olemas kõikvõimalikud kriisiks valmistumise rakendused ja tuleks vaadata, et vee- ja toiduvarud oleksid olemas. Samuti neil, kes elavad kuskil kaugemas kohas, oleks Härmi sõnul igati mõistlik hoolitseda selle eest, et ka generaator oleks endal olemas.

“Ja teine asi, mida ma saan kinnitada, et meie oleme 24/7 tööl, pingutame kõikide jõududega, mis meil on, et rikked saaksid võimalikult ruttu likvideeritud, aga rikkeid kindlasti tuleb,” ütles Elektrilevi juht.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et pikemad elektrikatkestused on saamas Eesti jaoks paratamatuseks ning see tekitab muret nii elanike kui ka ettevõtete seas. “Pealtnägija” saade tõi esile mitmeid probleeme elektrisüsteemis, sealhulgas vananenud infrastruktuuri ja puudulikku hooldust. See nõuab kindlasti kiiret lahendust ja investeeringuid, et tagada elanikele püsiv ja usaldusväärne elektrivarustus. Samuti tuleb rohkem tähelepanu pöörata alternatiivsete energiaallikate kasutamisele, et vähendada sõltuvust traditsioonilisest elektrisüsteemist ning tagada energiavarustuse stabiilsus ka tulevikus.