Kalle Kulbok: kuidas kuningriiklased iseseisvuspäeval oma vastuvõtu tegid | Arvamus

Tere tulemast Eestisse! Täna räägime Kalle Kulbokist ja tema arvamusest kuningriiklaste vastuvõtu kohta iseseisvuspäeval. Kas kuningriiklased tegid piisavalt suure žesti või oleks võinud oodata rohkemat? Meie arvates on oluline arutada, kuidas iseseisvuspäeva tähistamine kõiki kodanikke ühendab ja millised on ootused vastuvõtu korraldamisele. Kalle Kulbokil on terav pilk ühiskonna sündmustele ja tema arvamus pakub kindlasti kaasakiskuvat debatti ja mõtteainet kõigile, kes hoolivad selle riigi tulevikust.

Kunagine kuningriiklane ja riigikogu liige Kalle Kulbok meenutab märkimisväärset presidendi vastuvõttu 1994. aastal, mil Lennart Meri sugugi kõiki riigikogu liikmeid peole ei kutsunud.

On saanud teatavaks presidendi kantselei kava kutsuda sel aastal iseseisvuspäeva vastuvõtule vaid valitud riigikogu liikmed. On ka viidatud, et selles võib näha võimumänge või põhiseaduslike rollide ümberjaotamist.

Ma ei analüüsi seda, kas raskel ajal peaks presidendi vastuvõtt toimuma pidulikumalt või vähem pidulikult ning kui oluline on üldse rahvale see juba traditsiooniliseks kujunenud pingviinide paraad. Tahan hoopis meenutada üht Lennart Meri vastuvõttu 30 aastat tagasi.

1994. aastal tähistati Estonia kontserdisaalis aastapäeva samuti nagu eelmisel aastal, ent riigikogu eliit oli kutsutud presidendi vastuvõtule nn vanas Sakalas. Kuningriiklaste fraktsiooni esimehena sain kutse minagi. Mõistagi teatasin, et kui ülejäänud fraktsioon ei ole kutsutud, ei saa ka mina osaleda.

Veelgi enam, arutasime asja Ülo Nugisega ja otsustasime teha vastukäigu. Riigikogule anti teada, et pärast presidendi manitsuskõnet toimub kuningriiklaste vastuvõtt Estonia vestibüülis. Ostsime koos Ülo Nugisega paar kasti šampust ja ma pidasingi riigikogu liikmetele tähtpäevalise kõne.

Juhtisin kõnes tähelepanu sellele, et 1917. aasta novembris andis maanõukogu oma vanematekogule voli Eesti iseseisvuse kehtestamiseks vajalikke otsuseid teha. Vanematekogu aga ületas neid volitusi ja kuulutas iseseisvuse manifestis välja uut tüüpi riigikorralduse, vabariigi. Senise monarhistliku riigikorralduse muutmiseks vanematekogul siiski pädevus puudus.

Nii võime Eestit de jure pidada jätkuvalt kuningriigiks ning puudub alus rääkida vabariigi aastapäevast. Soovisin seetõttu kõigile vaid head iseseisvuspäeva.

Järgmisel aastal saatis Lennart Meri kutse kõigile riigikogu liikmetele ega jaganud neid mustadeks ja valgeteks. Sõnum oli kohale jõudnud.

Kalle Kulboku artikkel avab huvitava perspektiivi Eesti iseseisvuse päeva vastuvõtu kohta. Autor toob esile kuningriiklaste positiivse suhtumise ja põhjaliku ettevalmistuse, et teha see päev eriliseks ja meeldejäävaks kõigile osalejatele. Artikkel rõhutab olulist rolli, mida kogukonnad mängivad riiklike tähtpäevade tähistamisel ning toob esile selle, kuidas ühiselt panustamine võib luua positiivse atmosfääri ning tugevdada rahvuslikku uhkust. Kalle Kulboku