Õpetajate palgaküsimus on toonud koalitsiooni pinged | Eesti

Tere tulemast! Viimastel aastatel on õpetajate palgaküsimus olnud suureks teemaks Eesti poliitikas ning toonud kaasa pinged valitsuses. Õpetajad on olnud pika aja jooksul alatasustatud ning nende palganõudmised on põhjustanud lahkhelisid valitsuskoalitsiooni liikmete vahel. See teema puudutab otseselt meie haridussüsteemi ning seetõttu on see oluline kõigile meie ühiskonna liikmetele. Palgaküsimus on pinnale tõstnud ka laiemad sotsiaalsed ja majanduslikud küsimused ning jätkuvalt arutlusel ka meie poliitilises keskkonnas.

Samal ajal kui koalitsioon vahetab teravusi, soovitab opositsioon Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal ja Eesti 200 peaminister Kaja Kallast ja Reformierakonda survestada ja ähvardada valitsuse laialiminemisega, kui õpetajate lisapalgatõusuks võimalusi ei leita.

Võimuliidu arutelud õpetajate palkade teemal kisuvad üsna emotsionaalseks, rääkisid koalitsiooninõukogus osalejad AK-le. Sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200 on seda meelt, et õpetajate lisapalgatõusuks tuleb leida 10,8 miljonit eurot ning alustada ka läbirääkimisi 150-miljoniseks palgatõusuks aastani 2027. Peaminister ja tema erakond aga on seisukohal, et sellist summat leida pole.

“Need läbirääkimised on väga pingelised ja öeldakse ka teravusi,” sõnas välisminister ja Eesti 200 esimees Margus Tsahkna.

“Loomulikult sellel nädalal on seda pinget veel rohkem kuna streik käib, lapsed kooli ei saa ja õpetajad tööd ei tee. Iga päev, mis edasi läheb on meie vaatest ühiskonnale halb ja me püüame veenda peaministrit, et see otsus tuleb vastu võtta,” ütles SDE fraktsiooni esimees Jevgeni Ossinovski.

“Me loodame saavutada töörahu, leida need 10 miljonit ja istuda laua taha ja leppida kokku vajalikud reformid,” sõnas Tsahkna.

Kaja Kallas ütles täna koalitsioonipartneritega kokkuleppele jõudmise kohta lühidalt, et “näeme”.

Tema sõnul on kokku lepitud, et õpetajate palk peaks 2027. aastaks tõusma 120 protsendini Eesti keskmisest ja raha leidmiseks on vaja teha reforme. Mis puudutab aga käesolevat aastat, siis on riigieelarve on kokku lepitud ja vastu võetud.

“Senikaua, kui meil ei ole uut kokkulepet, siis kehtib see kokkulepe, mis on. Aga tõepoolest meil on vaidluskoht selles, kas see plaastri panemine aitab, või kui me selle plaastri paneme, siis keegi reformidega ei tegele, mida see valdkond hädasti vajab,” ütles Kallas.

Opositsiooni kuuluva Isamaa esimees Urmas Reinsalu soovitab sotsidel ja Eesti 200 seada peaminister põhimõttelise valiku ette.

“Väiksemad partnerid ütlevad, et juhul kui nende lahendust ei võeta vastu, siis see valitsus peab laiali minema,” sõnas Reinsalu.

Andrei Korobeinik Keskerakonnast ütles, et kui Reformierakond otsustab koos teiste partneritega leida õpetajatele selleks aastaks lisaraha, siis tähendab see peaministri jaoks senistest seisukohtadest loobumist.

“Ma arvan, et tal on psühholoogiliselt raske seda teha. Teine võimalus, et koalitsioon laguneb ja see ei ole Reformierakonna huvides,” sõnas Korobeinik.

Õpetajate streigiga seonduvat arutab valitsus taas ilmselt neljapäeval.

Kokkuvõtteks võib öelda, et õpetajate palgaküsimus on tõepoolest toonud kaasa pinged Eesti valitsuskoalitsioonis. Kuigi kõik osapooled nõustuvad vajadusega parandada õpetajate palgataset, on erinevaid arvamusi selle teostamise viiside osas. See teema on saanud suure tähelepanu ja sotsiaalseid pingeid, mis näitab, kui oluline on õpetajate roll ühiskonnas. Loodame, et erakonnad suudavad jõuda kokkuleppele ja leida lahenduse, mis rahuldaks nii õpetajaid kui ka valitsust, tagades seeläbi hariduse kvaliteedi ja õpetajate õiglase tasustamise.