Kallas kaalub presidendi vastuvõtul mitteosalemist | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Hiljutine uudis sellest, et peaminister Kaja Kallas kaalub presidendi vastuvõtul mitteosalemist, on tekitanud Eesti poliitikaareenil suurt kõneainet. See otsus on tõstnud arutelu selle üle, milline peaks olema Eesti poliitiliste juhtide osalemine olulistel üritustel. Kallas on öelnud, et ta ei ole kindel, kas osalemiseks on vajadust ja on põhjendanud seda sooviga keskenduda olulisematele teemadele. See otsus on pannud paljusid küsima, millised peaksid olema poliitilise juhi kohustused ja kuidas see mõjutab Eesti ühiskonda tervikuna.

Peaminister Kaja Kallas (RE) ütles Vikerraadio saates “Stuudios on peaminister”, et teda häirib president Alar Karise otsus mitte kutsuda vabariigi aastapäeva vastuvõtule enamikku riigikogu liikmetest ning seetõttu ei ole ta kindel, kas ta ka seal ka osaleb.

Mitmed riigikogu saadikud on väljendanud pahameelt president Alar Karise otsuse üle kutsuda seekord vabariigi aastapäeva vastuvõtule ainult riigikogu juhatus, komisjonide esimehed ja aseesimehed ning fraktsioonide juhid, mis tähendab enamuse rahvasaadikute peolt kõrvalejäämist.

“Ma tunnen ka ennast puudutatuna sellest valikust, seetõttu ei ole ma kindel, kas ma ise sellel peol saan osaleda,” ütles Kallas.

“Kui aus olla, siis ega ma ei saa presidendi motiividest lõpuni aru. Meil on parlamentaarne riik, kus kõrgema võimu kandja on rahvas, rahvas valib riigikogu ja riigikogu valib peaministri ja presidendi. Seega näiteks minu tööandja on riigikogu,” kommenteeris Kallas.

“Mina ei ole kindlasti see, keda riigikogu väga hellalt kohtleb, kui ma seal kogu aeg käib. Aga samas mulle siiski tundub, et ainult riigikogu nomenklatuuri kutsumine, ma ei pea seda õigeks,” lisas ta.

Kallas tõdes, et sellest teemast on avalikkuses tehtud naljanumber.

In conclusion, the decision of Kaja Kallas, the Prime Minister of Estonia, to consider not attending the President’s traditional reception is a significant development. It reflects the ongoing political tensions between the President and the government, and could potentially deepen the rift between the two. It also underscores the importance of maintaining a harmonious relationship between the presidency and the executive branch in order to ensure effective governance. It is essential for both parties to engage in open dialogue and find common ground in order to address the challenges facing Estonia.