Vormsilane: Veissoni tants on Vormsi rahvatants | Elu

2219844h6d3ft24

Tere tulemast Vormsile, kus iga tants peegeldab saare rikkalikku kultuuripärandit. Veissoni tants on Vormsi rahvatants, mis on siinse kogukonna jaoks olnud oluline osa juba aastaid. See tants on täis energiat, rõõmu ja ajaloolist tähendust ning seda on peetud saare sümboliks. Kui olete huvitatud Vormsi kultuurist ja traditsioonidest, siis Veissoni tants on midagi, mida kindlasti kogeda. Tulge ja kogege Vormsi elu läbi selle kauni rahvatantsu!

Karl Kermes rääkis R2 saates “Hommik!”, et tema on uurinud Vormsi ajalugu ning saab öelda, et põhimõtteliselt on Veissoni-nimelise tantsu puhul tegemist Vormsi rahvatantsuga. Veel rääkis Kermes oma kogemustest etenduse ajal teisi segavatest teatrikülastajatest.

“Tegin uurimistöö, et kas see tantsusamm, mida me näeme 5miinust x Puuluubi esitatud loos “(nendest) narkootikumidest ei tea me (küll) midagi” on pärandkultuuri osa ehk Vormsi rahvatants,” rääkis produtsent Karl Kermes, kes on ühtlasi ka vormsilane. “Selge on, et pärandkultuur Vormsil on väga tugev, seal on väga tugev rahvatantsurühm ja samuti ulatub Vormsi ajalugu väga kaugele, juba viikingi aega. Puuluubi tants näeb välja nagu jahimehe või sõdalase tants enne jahile või sõtta minemist.”

Kermese sõnul on fakt, et eelmisel suvel toimus Vormsis bändilaager ja seal tõesti kinnistati ka see tants, mille nimi on Veisson. “Puuluubis on Marko Veisson, kes on ühtlasi ka kultuuriantropoloog ja õpetab neid teemasid Kultuuriakadeemias. See tähendab seda, et otsene seos pärandkultuuri, viikingite ja pärimuskultuuriga on küll olemas, aga saarele tulles otseselt seda tantsu kuskil ei näe. Aga põhimõtteliselt on see Vormsi rahvatants.”

2219844h6d3ft24

“See, mida 5miinust ja Puuluup teevad, on väga tänuväärne, sest nad toovad ajaloost välja asju, mis muidu iial meieni ei jõuaks,” lisas Kermes. “Vana kultuuri tänapäevastamine ongi kultuuri edasiviimise mõte.”

Loe rohkem:  Kõigevabade küpsetiste pagarid maitses järeleandmisi ei tee | Elu

Kermes jagas oma kogemusi ka teisi häirivate teatrikülastajate kohta. “Kui me räägime stand-up etendustest ja saalis on keegi, kes töötab vastu või lämiseb, siis on kehvasti,” ütles Kermes. “Inimesed on covidi ajal nii palju kodus istunud ja vaadanud telekast seriaale, et osad neist ei oskagi enam teatris käituda. Kui keegi saalis lämiseb, siis oleneb see juba lavalolijast, kui kiiresti ta suudab lämiseja vaigistada. Teatris on see kokkulepe ka, et filmida ja pildistada ei tohi, ja meil on ikkagi olnud olukordi, kus ma olen pidanud inimese saalist välja juhatama. Kui inimene segab kõiki teisi, siis ta ikkagi peab saalist välja minema.”

“Kultuuri arendamiseks, loomiseks või taasloomiseks võiks teha dresscode`iga etendusi,” sõnas Kermes. “Aga ma võin lohutada, et juba 1999. aastal, kui käisime lavakunstikooli kursusega Soomes Tšehhovi “Kajakat” vaatamas, olid Soome teatrikülastajad dressidega saalis ja sõid küpsist.”

In conclusion, the Veissoni dance is a significant part of the Vormsi island’s folk culture. It carries the traditional and historical significance of the Vormsilane people and is a cherished aspect of their identity. The preservation and celebration of the Veissoni dance is a testament to the enduring spirit of the Vormsi community. It is a reminder of their unique heritage and serves as a source of pride for the people of Vormsi. The continued practice and appreciation of this dance form is essential for the island’s cultural legacy and should be valued and promoted for future generations to experience and enjoy.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga