Lennufirmade kohustus kliimakahjusid hüvitada esialgu piletihindu ei mõjuta | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Lendamine on muutumas jätkuvalt olulisemaks osaks meie elust, kuid samal ajal on ka keskkonnateadlikkus muutunud üha olulisemaks teemaks. Hiljuti võttis Eesti valitsus vastu otsuse, mis sunnib lennufirmasid hüvitama nende tekitatud kliimakahjusid. See otsus on esimene omalaadne maailmas ning näitab Eesti eesmärki saavutada keskkonnasõbralikum lendamine. Kuigi see võib esialgu tunduda kui selge piletihinna tõus, lubatakse, et reisijaid see esialgu mõjutama ei hakka. See samm näitab Eesti pühendumist keskkonnakaitsele ja võib olla eeskujuks teistele riikidele.

Ehkki Euroopa Liidu suund on panna lennufirmad lendamise kliimakahjude eest senisest rohkem maksma, ei prognoosi Tallinna lennujaam lähitulevikuks Eestist lendamise kallinemist, vaid hindade stabiliseerumist. Ka AirBaltic ei pea Euroopa tihedas konkurentsis piletihindade tõusu tänavu reaalseks.

Eelmisel nädalal kirjutas Helsingin Sanomat, et lähiaastatel tõusevad Euroopas lennupiletite hinnad. Nordea vanemkliimaekspert Matti Kahra ja tõi välja kolm põhjust: EL-i lennunduse heitkogustega kauplemine karmistub ja võib-olla laieneb, jõustub EL-i säästvate lennukikütuste määrus ning üleilmsed regulatsioonid kohustavad kompenseerima heitkoguste kasvu.

“Suund on igal juhul selge: lennufirmad ja reisijad hakkavad lendamise kliimakahjude eest senisest selgelt rohkem maksma,” sedastab väljaanne ja lisab, et üleminek algas juba selle aasta alguses ning kui tänavu jagatakse kvoote 25 protsenti vähem, siis tuleval aastal langeb see juba 50 protsenti.

Kui praegu kehtib heitkogustega kauplemise süsteem vaid EL-i majandusvööndis tehtavatele lendudele, siis oktoobris heaks kiidetud EL-i säästvate lennukütuste kasutamise määrus puudutab ka pikamaalende.

Tallinna lennujaama juhatuse liige Eero Pärgmäe ütles ERR-ile, et Tallinnast lendamine ei tohiks siiski lähiajal kallineda. Ta märkis, et nii selle aasta talve- kui ka suvehooajal on istekohtade maht turul suurem ja see mõjutab hindu usutavasti soodsamas suunas.

“See suurendab konkurentsi ja läbi selle pidurdab ka hinnakasvu. Hetkel näeme, et hinnad on pigem stabiliseerumas. Lisaks teevad lennufirmad viimasel ajal ka väga häid sooduspakkumisi, tuleb silmad lahti hoida,” lisas Pärgmäe.

Ta sõnas, et lennupiletite hinnastamine on lennufirmade äriline otsus ja sõltub väga paljudest erinevatest aspektidest, sealhulgas erinevatest tasudest, turu suurusest, kuhu lennatakse, ja konkurentsist turul.

ERR uuris ka AirBalticult, kas ja millal heitkogustega kauplemise muudatused lennupiletite hindadesse jõuavad. Lennufirma kommunikatsiooniüksus teatas, et lennunduses viiakse heitkogustega kauplemise süsteemiga seotud muudatusi ellu järk järgult ja seetõttu need hindu lähiajal ei mõjuta.

“Neid kohustusi taskaalustavad aga tulevased stiimulid, eelkõige sätted säästva lennukikütuse ja traditsioonilise lennukikütuse vahelise hinnavahe ületamiseks,” selgitas lennufirma. “Lisaks toob säästva lennukikütuse kasutamine kaasa heitkoguste vähenemise, mis vähendab ka heitkoguste hüvitamise kohustust.”

AirBaltic prognoosib, et järgmiste aastakümnete jooksul kulud järk järgult suurenevad, kuid nende täpset finantsmõju on endiselt keeruline kindlaks määrata.

“Mis puudutab tänavust aastat, siis AirBalticul ei ole praegu keskkonnaaspektiga seonduvaid hinnamuudatusi plaanis,” kinnitas ettevõte.

Lisaks tõi AirBaltic välja, et laiemas kontekstis sõltuvad piletihinnad ja nende muutused lennufirmades klassikalistest majanduspõhimõtetest ehk nõudluse ja pakkumise koosmõjust ning konkurentsiolukorrast turul, kuid Euroopa lennundusturgu on pikka aega iseloomustanud väga suur konkurents. Lisaks võivad hindu mõjutada ka muud ootamatud põhjused.

Praegu on sellisteks põhjusteks AirBalticu teatel inflatsioon ja kõrged kütusehinnad, aga ka suurenenud kütusekulu, mis tekib sel põhjusel, et lennata ei saa läbida Ukraina õhuruumi.

Lennundus ja laevandus moodustavad ligi kaheksa protsenti Euroopa Liidu koguheitest ja liidu kliimaeesmärk on vähendada koguheidet 2030. aastaks 55 protsendi võrra, et jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni.

Kokkuvõttes võib öelda, et lennufirmade kohustus kliimakahjusid hüvitada ei mõjuta esialgu piletihindu. See on positiivne samm keskkonnasõbraliku lennunduse suunas, kuid samas võib see tekitada ka muret tarbijate seas. Lennufirmad peavad leidma tasakaalu keskkonnasõbraliku tegevuse ja jätkusuutliku ärimudeli vahel. Seega on oluline, et lennufirmad jätkaksid püüdlusi keskkonnasõbralikuma lennunduse suunas, samal ajal tagades ka taskukohase lennutranspordi kättesaadavuse. See nõuab koostööd nii lennufirmade kui ka valitsuse vahel, et leida jätkusuutlikke lahendusi kliimakahjude vähendamiseks.