Kristina Kallas: ettepaneku teaduselt raha ära võtta tegi rahandusminister | Eesti

Tensions are rising in Estonia as Kristina Kallas, the leader of the Reform Party, has made a bold proposal to the government: to strip funding from scientific research. This controversial move comes in the midst of a heated debate over government spending and has sparked outrage among the scientific community. Kallas, known for her vocal and decisive stance on economic issues, has ignited a fierce discussion about the value of scientific research in Estonia. As the country grapples with the implications of this proposal, the future of scientific funding hangs in the balance.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul tegi rahandusminister Mart Võrklaev ettepaneku võtta teaduselt raha vähemaks ja anda see õpetajate palgatõusuks. Lisaks haridusministrile on selle ettepaneku mõistnud hukka rektorid ja üliõpilaste esindajad.

“Rahandusminister Mart Võrklaev tegi eelmisel neljapäeval valitsuse kabinetiistungil ettepaneku võtta õpetajate palgatõusuks raha teaduse rahastusest. Mina seda kindlasti ei toeta, sest meil on aastal 2018 vastav kokkulepe sõlmitud ja ärme lähe seda kokkulepet lõhkuma. Sellega me tekitame uue kriisi teises kohas,” rääkis Kallas esmaspäeva hommikul “Terevisioonis”.

Eesti 200 erakonda kuuluv haridus- ja teadusminister tunnistas, et tal on olnud Reformierakonda kuuluva rahandusministeriga palju vaidlusi, sest ta pole nõus Võrklaevaga, et õpetajate palgatõusu raha tuleb leida haridusministeeriumi seest.

“Ei saa olla nii, et ainult haridusministeerium kärbib ja loobub preemiatest, aga ülejäänud ministeeriumid maksavad preemiaid edasi ja tõstavad palkasid. Nii ei ole õige! Me peaksime valitsuses kokku leppima, et kui on riigis rasked ajad, siis puudutavad kärped kõikide ministeeriumite tegevuskulusid.”

Küsimusele, miks Reformierakond on nii jäik, vastas Kallas, et ta ei oska seda öelda.

“Kõlab argument, et hariduses on palju raha. Rohkem kui kulub riigikaitsele. Minu meelest pole selline võrdlus ja vastandus kaitsekuludega asjakohane,” sõnas Kristina Kallas.

Postimehe teatel on rahandusminister saatnud nii haridusministrile kui kogu valitsusele infoks ettepanekud, kuidas oleks võimalik leida õpetajate täiendavaks palgatõusuks sel aastal vajalik 10 miljonit haridus- ja teadusministeeriumi enda eelarvest.

“Seejuures saaks vähemalt osaliselt kasutada raha, mida haridusministeerium pole eelarves seatud eesmärkideks ära kasutanud. Loodan, et haridusminister on nende ettepanekutega tutvunud ja saab pakkuda õpetajatele lahendused,” lisas Võrklaev. 

ERR on teinud rahandusminister Mart Võrklaevale ettepaneku need ettepanekud avalikustada.

Eelmisel nädalal teatasid avalik-õiguslike ülikoolide rektorid, et õpetajate palgatõusu kattena välja pakutud võimalus võtta see haridus- ja teadusministeeriumi seest kõrgharidusele ja teadusele mõeldud vahenditest, oleks lubamatu.

Esmaspäeval tegi samasuguse avalduse ka Eesti Üliõpilaskondade Liit.  

“Õpetajate palgatõusu auku eelarves ei tohi katta alarahastatud kõrghariduse arvelt, sest haridusvaldkond kogumina on Eesti tuleviku olulisim osa,” märkis Üliõpilaskondade Liidu juht Katariina Järve. 

In conclusion, the proposal by Kristina Kallas to cut funding for research is a divisive and concerning issue in Estonia. While the Ministry of Finance might have its reasons for considering such a move, it is important to recognize the value and importance of investing in scientific research and development for the future of the country. Cutting funding for research could have far-reaching negative effects on Estonia’s scientific community and innovation potential. It is crucial for all parties involved to carefully consider the potential consequences before making any decisions regarding funding for research in Estonia.