Pistorius: Putin võib rünnata NATO-t viie kuni kaheksa aasta pärast | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Hiljuti teatas Ukraina endine peaminister Yulia Tymoshenko, et Venemaa president Vladimir Putin võib rünnata NATO liitlasriike viie kuni kaheksa aasta jooksul. See on tekitanud palju muret Euroopa riikides, sealhulgas Eestis. Kas Putinil on tõesti sellised plaanid? Kuid millised võiksid olla selle tagajärjed? Sellised küsimused hõlmas hiljutine artikkel “Pistorius: Putin võib rünnata NATO-t viie kuni kaheksa aasta pärast | Välismaa”. Olge valmis saama teada rohkem sellest, kuidas rahvusvahelised suhted võivad mõjutada meie piirkonda.

Vladimir Putini juhitud Venemaa võib rünnata NATO riike vähem kui kümne aasta pärast, hoiatas Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius.

“Me kuuleme Kremlist tulevaid ähvardusi iga päev, seega peame võtma arvesse, et Vladimir Putin saab ühel päeval rünnata isegi mõnda NATO riiki,” ütles Pistorius Saksa väljaandele Der Tagesspiegel.

“Meie eksperdid eeldavad, et see [Vene rünnak] võib osutuda võimalikuks viie kuni kaheksa aasta pärast,” ütles Pistorius reedel avaldatud intervjuus, lisades samas, et rünnak pole lähiajal tõenäoline.

Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris karmistas Kreml retoorikat ka NATO-sse kuuluvate Eesti, Läti, Leedu ja Poola suhtes. Lisaks on viimasel ajal Vene ähvardusi saanud ka Moldova valitsus, kirjutab Politico.

Seetõttu hoiatavad paljud Euroopa kaitseministrid ja analüütikud, et suurema Venemaa ja NATO vahelise sõjaline konflikti oht on reaalne.

Kolmapäeval ütles NATO sõjalise komitee esimees admiral Rob Bauer, et NATO seisab silmitsi kõige ohtlikuma maailmaga aastakümnete jooksul.

Varem jaanuaris hoiatasid Rootsi relvajõudude juht Micael Byden ja tsiviilkaitse minister Carl-Oskar Bohlin, et sõda võib tulla Rootsi, mistõttu tuleks rootslastel selleks valmistuda.

Pistoris ütles oma värskes intervjuus, et Rootsi hoiatused on arusaadavad Skandinaavia vaatevinklist, lisades, et Rootsi olukord on kõige tõsisem. Rootsi liitumine NATO-ga venib, kuna vastavat lepingut pole veel heaks kiitnud Türgi ja Ungari parlamendid.

“Kuid me peame õppima taas elama ohuga koos ning valmistuma ohuks ette nii sõjaliselt, ühiskondlikult kui tsiviilkaitse vaatevinklist,” ütles Pistorius.

Eelmise aasta lõpus täiustas Saksamaa esimest korda alates 2011. aastast oma sõjalist doktriini, seades eesmärgiks Bundeswehri ehk Saksa kaitsejõudude võimekuse olulist tõstmist.

Ka Poola valitsus on mures Vene ohu pärast. Sel aastal tõusevad Poola kaitsekulud nelja protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP).

“Venemaa ei lähtu loogikast. 2022. aastal toimunu tundus toona võimatu. Peame olema valmis igaks stsenaariumiks,” ütles nädala alguses Poola kaitseminister Wladyslaw Kosiniak-Kamysz.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Pistorius kõneleb tõsistest julgeolekuohtudest, mida NATO ja kogu Euroopa seisavad silmitsi seoses Venemaa agressiivse käitumisega. Ta hoiatab, et Putin võib rünnata NATO liikmesriike viie kuni kaheksa aasta jooksul ning seetõttu tuleb tõsiselt võtta kaitsevõimekuse suurendamist ja alliansi tugevdamist. Samuti rõhutab ta, et poliitilisele dialoogile ja läbirääkimistele tuleb pöörata suuremat tähelepanu, et vältida konfliktide eskaleerumist. See artikkel tuletab meile meelde, et Euroopa julgeoleku tagamine on jätkuvalt oluline ja nõuab tihedat koostööd NATO liikmesriikide vahel.