Omavalitsuste raha ümber jaotav maksumuudatus tekitab jätkuvalt pahameelt | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Viimase aja tähelepanu on pälvinud omavalitsuste raha ümber jaotav maksumuudatus, mis on tekitanud jätkuvalt pahameelt. Käimasolev arutelu ja vastasseis on tõstnud esile olulise teema Eesti ühiskonnas. See muudatus mõjutab otseselt kohalikke omavalitsusi ning sellel on lai mõju kogu riigile. Artiklis uurime, kuidas see muudatus on kujunenud ning millised on selle võimalikud tagajärjed. Olge valmis sukelduma Eesti poliitilisse maastikku ja olema kursis oluliste arengutega meie riigis.

Rikastelt omavalitsustelt vaestele raha andev seadusemuudatus on peaaegu valmis ja läheb veebruaris riigikokku. Kohalikke omavalitsusi (KOV) esindav linnade ja valdade liit kavandatava süsteemiga rahul ei ole.

79 KOV-ist 26 on nõus, et regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks peaks võrdsustama pensionidelt ja üksikisikute muudelt tuludelt laekuva tulumaksu määra. 19 omavalitsust sellega ei nõustu. Mõningatest muudatusettepanekutest hoolimata jääb uus tulubaasi süsteem suures osas samaks.

“Detailide osas, mis me eelnõu koostamise faasis teeme, saab kindlasti olla mingisuguseid muudatusi kas või ajagraafiku osas, kas või võib-olla mingite protsendipunktide osas. Selle me vaatame üle ja ma arvan, et me leiame hea variandi. Aga suur pilt, mis koosneb kolmest komponendist: füüsilise isiku tulumaks, pensioni tulumaks ja juriidilise isiku tulumaks, see jääb. Selles osas keegi mingeid ettepanekuid ei teinud, mida ma saaks kohe minna esitlema riigikogule, millega me regionaalset ebavõrdsust vähendame,” rääkis regionaalminister Madis Kallas (SDE).

Kuna koalitsioonilepingus lubatakse omavalitsuste tulubaasi suurendada, tekib linnade ja valdade liidu sõnul matemaatiline viga, kus paljud oma tuludest kaotavad.

“Kahjuks me ei näe ka, et selline lähenemine oleks lähtuv üldisest olukorrast, sest kõik uued maksumuudatused ja samas täiendavad kohustused omavalitsustele viivad omavalitsuste eelarvest raha palju rohkem kui ümberjagamise abil omavalitsused saavad. Ja kui sellise ringiga tegelikult riik saab selle raha tagasi eelarvesse, siis tekib küsimus, milleks seda ringi üldse korraldada,” ütles linnade ja valdade liidu juhatuse esimees Mihhail Kõlvart (Keskerakond).

Maksumuudatustega mitte nõustuvad omavalitsused ütlevad, et reform poleks jätkusuutlik.

“Kui omavalitsussüsteemi lisaraha ei leita regionaalpoliitika ellu viimiseks, siis hetkel mingit ümberjagamist teha ei tohiks. Tuleb arvestada ka sellega, et me oleme majandustsükli langusfaasis, ka Harjumaa omavalitsused, kellel on väga suured kohustused, hakkavad oma tulubaasi kaotama. Ja täna täiendav ümberjaotamine viib meid tõenäoliselt nelja aasta horisondis miinusesse,” rääkis Saue vallavanem Andres Laisk.

Seadusemuudatusega antaks jõukamatele omavalitsustele võimalus maksude kehtestamiseks, ministeeriumilt on kõlanud näiteks turistimaks, sissesõidu tasu või ummikumaks. Oma inimeste lisamaksustamiseks vallad võimalust ei näe.

“Väga selgelt tuleks vaadata selle 10-20 nõrgema omavalitsuse sisse, mis on nende tegelikud probleemid kõigepealt, ja püüda neid n-ö heas mõttes saneerida. Ja siis kui jääb järele omavalitsusi, kellel on toimetulekuraskused, siis neid kuidagi sihitumalt adresseerida,” sõnas Laisk.

Kuigi kriitikat raha ümberjagamisele on palju, siis minister taganeda ei kavatse.

“Me näeme, kui keerulises seisus on maapiirkonnad ja peame leidma täiendavaid leevendusmeetmeid. Olgu see siis kas või sellesama käibemaksutõusu hüvitamiseks, aga meil ei ole ka alternatiive. Kui ma lihtsalt pealt vaataksin, siis ma ütlen, et ministrina ma peaksin mingit muud tööd tegema,” lausus Kallas.

Kokkuvõttes võib öelda, et omavalitsuste raha ümber jaotav maksumuudatus on tekitanud jätkuvalt pahameelt. Paljud inimesed ja omavalitsused peavad seda ebaõiglaseks ja kritiseerivad valitsuse otsust sellise muudatuse tegemiseks. Probleem seisneb eelkõige võimuesindajate ja kohalike omavalitsuste vahelises suhtluses ning läbipaistvuses. On oluline, et valitsus kuulaks ja arvestaks kohalike omavalitsuste arvamust ning leiaks koostöös lahenduse, mis oleks õiglane ja vastaks kõigi osapoolte huvidele. Vaid nii saab tagada kohalike omavalitsuste jätkusuutlikkuse ja arengu.