Eksperdid: kaitseväe uus juhataja tuleb pigem tegevteenistusest | Eesti

Tere tulemast Eesti! Eesti kaitsevägi on silmitsi uue juhataja valikuga ning eksperdid pakuvad välja, et uus juht tuleks pigem tegevteenistusest. See otsus on äärmiselt oluline Eesti kaitseväe tuleviku ja turvalisuse jaoks ning tõotab tuua kaasa palju muutusi. Uus juhataja peab olema kogenud, motiveeritud ja valmis võtma vastutuse kogu riigi kaitse eest. Lähenev muudatus tekitab elevust ja huvi ning selles protsessis on oluline kogu ühiskonna kaasamine ja toetus.

Kaitseväe uus juhataja tuleb pigem tegevteenistusest, ehkki kogenud kõrgeid ohvitsere on ka reservis ja erus. Otsustav on suhtlemisoskus ja NATO staabitöö kogemus, ütlevad seda tööd teinud ohvitserid.

Teisipäeval selgus, et kaitseväe juhataja kindral Martin Herem lahkub tegev-teenistusest 30-ndal juunil enne ametiaja lõppu. Kindral Heremi mantlipärija saab teatavaks vabariigi aastapäeva paraadiks. Seni on räägitud poolest tosinast kandidaadist.

Kaitseminister Hanno Pevkur on meediale kõige tõenäolisematena nimetanud diviisi ülemat Veiko-Vello Palmi ja kaitseväe akadeemiat juhtivat Vahur Karust. Mõlemad on varem juhtinud ka liitlaste põhibaasiks olevat esimest brigaadi. Kuid Pevkur nimetas ka mitmeid teisi ohvitsere tugevateks kandidaatideks. Olulised eeldused on isikuomadused ja koostöökogemus liitlastega.

“See, kui keegi on olnud mingis arenguetapis kuskil staabiohvitser, näiteks korpuse või diviisi tasandi staabis, see on väga hea. Aga kui me räägime kaitseväejuhatajast, siis tema suhtlusringkond on strateegilisel tasandil, NATO sõjalise komitee tasandil ja kogemus sealt on äärmiselt oluline,” rääkis kindralmajor reservis Neeme Väli.

Ehkki kindrali või admirali auastmega inimesi on ka nii reservis kui ka erus, tuleb uus kaitseväe juhataja pigem tegevteenistusest.

“Mina ei näe võimalust, et keegi reservist tuleks ja suudaks ennast niimoodi kurssi viia olukorraga. Nii et normaalne on ja igal pool maailmas ka praktika on see, et kindralid tulevad tegevteenistusest,” sõnas kindral reservis, kaitseväe juhataja aastatel 2011-2018, Riho Terras.

Kokkuvõttes näitavad eksperdid, et uue kaitseväe juhataja valimine peaks eelistatult lähtuma tegevteenistuse kogemusest. See tagaks juhataja parema arusaamise kaitseväe igapäevastest väljakutsetest ja vajadustest. Samuti rõhutati, et tulevane juht peaks olema võimeline juhtima ja motiveerima oma alluvaid, tagades seeläbi kaitseväe tõhusa ja professionaalse toimimise. Samas tõsteti esile ka juhtimisoskuste, strateegilise mõtlemise ja rahvusvahelise kogemuse olulisust. Seega on uue juhataja valimisel oluline leida tasakaal kogemuse, juhtimisoskuste ja visiooni vahel, et tagada Eesti kaitseväe tulevikule kindel alus.