Nestor: palgakasv aeglustub ja töötus kasvab, kuid suurt draamat ei tule | Majandus

1705431668 2216643h3312t24

Tere tulemast! Estonia’s economic landscape is facing challenges, with slowing wage growth and increasing unemployment. However, President Kersti Kaljulaid’s economic advisor, Nestor, reassures the public that this doesn’t spell a major crisis. Nestor believes that while the situation may seem concerning, it doesn’t warrant dramatic action. As the country navigates these economic headwinds, it is important for Estonians to stay informed and remain optimistic about the future. Join us as we delve into the current economic climate and explore Nestor’s insights on how Estonia can overcome these challenges.

Mihkel Nestor rääkis saates, et sel aastal ei maksa Eestis oodata sellist kahekohalist palgakasvu nagu on viimase paari aasta jooksul olnud. Olukord ei ole tema hinnangul siiski väga halb.

“Jah, meil on kindlasti mingisuguseid spetsiifilisi sektoreid, kus on seis tõesti väga halb, näiteks puidutööstus, kes oli seotud Põhjamaade ehitusturuga. /…/ Ei ole suurepärane seis mitte kusagil, aga tegelikult mingist katastroofist ma ei räägi,” ütles ta.

Nestor lisas, et viimastel andmetel on Eesti majandus nominaalselt eurodes kasvanud, mis tähendab, et ettevõtjatel on varasemate aastate kasumite näol tekkinud üsna tugev puhver, mida nad on valmis sel aastal kasutama, et oma häid töötajaid hoida.

“Ettevõtetel on tekkinud siin päris tugev puhver varasemate aastate kasumite näol, mida ollakse valmis sellel aastal tegelikult pigem ära kulutama ja ootama ja lootma, et varsti läheb paremaks, et varsti see nõudlus taastub, et ma jumala eest ei koondaks oma häid töötajaid ära ja siis peaksin pool aastat hiljem hakkama kuskilt tööturult jälle 30 protsenti kallima palgaga värbama. Mina ei usu, et sellel aastal tegelikult Eesti tööturgu üldiselt mingisugune katastroof ootaks. Jah palgakasv on aeglasem, töötus suureneb, aga suure tõenäosusega mingit väga suurt draamat siit ei tule,” rääkis analüütik.

Tööjõukvoodid tuleks üle vaadata

“Impulsi” saatekülalised leidsid, et Eesti majanduse ja ettevõtete seisukohast on tähtis vajaliku tööjõu olemasolu ning vananeva rahvastikuga riigina tuleks siinsed aegunud välistööjõu kvoodid üle vaadata.

Mihkel Nestor sõnas, et praeguses majanduskriisis ei ole valitsusel enam suurt midagi olukorra parandamiseks teha ning kõigil tuleb lihtsalt vastu pidada ja oodata, et varsti läheb paremaks. Küll aga saaks valitsus tema sõnul praegu pikaajaliselt majanduselu juhtida, seda eriti läbi haridussüsteemi.

“Kui me mõtleme, et meil siin muud vara peale inimvara ei ole ja tahame rikkamaks saada, siis peame sellest inimvarast viimase välja pigistama. Ja hästi hiljuti tegelikult ju Eestis oli selline väga pikk periood, kui sa küsisid ettevõtete uuringute käigus ettevõtja käest, mis sul täna peamiselt takistab äritegemist, siis vastus oli töötajate puudus, mitte see, et nõudlust ei ole, vaid et töötajaid ei ole, kes selle nõudluse aitaks ära katta. Ja ma olen täiesti veendunud, et me jõuame väga ruttu täpselt samasse olukorda tagasi,” rääkis analüütik.

Tulles inimvara juurde, siis eriti just nooremaid inimesi meil jääb siin aina vähemaks. /…/ Meil juba praegu peaaegu kümmekond aastat on ju rahvaarv kasvanud tänu sellele, et inimesi tuleb siia rohkem sisse kui siit välja rändab – need trendid kindlasti süvenevad, mida rikkamaks riigiks Eesti muutub. Aga täna mul on veel selline tunne, et meil on hetk, kus me saaksime mõelda, keda me siia tahame ja kas me äkki peaksime hoopis kedagi siia veel meelitama hakkama,” ütles ta.

Nestori hinnangul on Eesti piisavalt jõukas, et püüda Euroopa Liidu välistest riikidest siia targemaid päid meelitada. “Kui ma vaatan ka kogu ülejäänud Lääne-Euroopat, siis demograafilised probleemid on igal pool täpselt samasugused ja täna vähemalt on veel seis selline, et kuskilt kolmandast maailmast tahetakse Euroopasse tulla, tulevad need, kes liikuma pääsevad, aga targemad riigid ammu juba tegelevad sellega, et nad üritavad nendest kolmandatest riikidest neid kõige targemaid päid üle meelitada. Ma arvan, et Eesti täna on piisavalt jõukas riik, et võiks ka millegi sellise peale mõelda,” rääkis majandusanalüütik.

Loe rohkem:  Taastuvenergia salvestamine tuulevaiksele päevale veel leevendust ei paku | Majandus

Nestor märkis saates, et Eestis on küll suurepärane keskharidus, kuid parandada tuleks kõrgharidussüsteemi. “Mis oleks iseenesest üks väga hea loogiline koht, kust alustada, kui meil oleks siin, Eestis tõesti selline regiooni mõttes vähemalt mõni tippülikool või miks mitte ka mingi rakenduskõrgkool, kus õpetatakse tõesti regiooni parimal tasemel mingisuguseid häid erialasid, kus on väga lihtne tööd saada ja sinna oleks võimalik värvata ja kandideerida inimestel hoopis teistest riikidest ka,” rääkis ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Sandra Särav tõdes, et Eesti haridussüsteem ei suuda tööturu jaoks harida ootustele vastaval hulgal inimesi.

“Kui me vaatame töötlevat tööstust, siis näiteks meil jääb järgmise 10 aasta jooksul puudu kaks kolmandik vajalikest inseneridest, mis tähendab, et me mingil määral peame seda tööjõudu ka sisse tooma. Seal on jälle see riskiisu küsimus, kas me näeme, et meil on vaja tuua rohkem välismaalt tööjõudu sisse kui meie oma tööturg, tööjõuturg ei suuda haridussüsteemist saada neid töötajaid – need on ka küsimused, mis on olulised. Mitte ainult see, et haridus on hea, vaid ka hariduspoliitilised otsused on pikas perspektiivis tööjõuturgu toetavad, ettevõtlust toetavad,” rääkis ta.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ütles, et näiteks inseneride sissetoomiseks ei ole Eestil juba mitu aastat kvooti. Oskustöölistega on tema sõnul aga keerulisem.

“Oskustöölistega on palju keerulisem ja see on igal pool väga keeruline, nii et kui lähed Hollandisse – neil on vist 30 miljonit inimest –, nad küsivad ka, et kas keevitajaid Eestist võiks tulla neile tööle. Nõudmised oskustöölistele on juba ka päris kõrged sellepärast, et masinad nõuavad päris häid vaimseid võimeid, need on kallid ja nad peavad kogu aeg töötama. See on suur küsimus, et kust need inimesed üldse tulevad,” rääkis ta.

“Rahvastiku vananemine on Euroopas juba päris pikk protsess ja kui palju me suudame integreerida ja keda me siia saame tööle kutsuda, on keeruline küsimus,” lisas ta.

Incapi juhi Otto Puki hinnangul teevad kvoodid Eestis olukorra liiga keeruliseks.

“Kui inimesel on tööleping käes, ettevõtja on võtnud vaeva, et käia läbi temaga valikprotsessi ja nii edasi, siis ta peaks olema teretulnud Eestisse. Ta hakkab ju kohe maksusüsteemi panustama. Pärast võime arutada, kui kauaks ta võib tulla, kas tema sugulased või perekond võib tulla kaasa, ja luua reeglid. Selle võib alati paika loksutada,” selgitas ta.

“Aga see põhimõte hetkel meil on, et mõned liigid nagu väga kõrgelt makstud tööjõudu saab võtta sisse otse, aga ülejäänud ei saa. Kvoodid saavad otsa vähem kui päevaga, sa isegi ei jõua registreerida seda. Igal aastal aasta alguses see on, kui seal sekunditel lähevad need käputäis kohti, mis on ja see on liiga keeruline. Kuidagi peaks seda lihtsustama. Võtame sisse inimese ja teeme, sest kui tahame olla maailmatasemel riik, meil peab olema ka maailmatasemel talente ja me peame võtma sisse inimesi igalt poolt,” rääkis Pukk.

Särava sõnul on praegune kvoodisüsteem Eestis aegunud. “Välismaalaste seaduse muudatusega mõned aastad tagasi on see erisus, et kui maksad 1,5-kordset keskmist palka, siis saab ka näiteks tööstuses tuua töötaja kvoodiväliselt. Aga kvoot on täna 0,1 protsenti Eesti rahvaarvust, seesama kvoot on kehtinud 1990. aastatest, kus Eestil praktiliselt ei olnudki majandust või vähemalt mitte sellist majandust, kus me oleks võinud väljastpoolt tööjõudu sisse meelitada. Nii et ma olen Ottoga väga nõus – see süsteem sellisena on aegunud, eriti ka sellepärast, et meie konkurentriikidel, kes on meie naaberriigid või suured Euroopa riigid, sellist süsteemi ei ole,” sõnas Särav.

Loe rohkem:  Eelarvepuudujääk ulatus mai lõpuks 1,7 protsendini SKP-st | Majandus

Ta lisas, et kvoodi muutmine on poliitiline otsus ning näiteks taustakontroll sissetoodavatele töötajatele peaks säilima. “Päris nii ei saa, et tööleping on olemas, tulge sisse: Ma olen nõus, et taustakontrolli peab tegema. Aga see 0,1-protsendiline kvoot on tõesti aegunud, ametnike silmis ja töötajate silmis, tööandjate silmis seda tuleks tõsta,” ütles asekantsler.

Ettevõtjad ootavad tulevikuks kindlustunnet

Otto Pukk ütles saates, et ideaalolukorras ei peaks valitsus üldse majandusse sekkuma, kuid väikese riigi ettevõtjad võivad valitsuse toeta sattuda oma suurematel konkurentsturgudel raskustesse.

“Probleem on see, et Eesti on tilluke ja meie ettevõtted konkureerivad palju suurematel turgudel, olgu see siis Põhja-Euroopa või Euroopa turul. Ja kui teised riigid lähevad sisse ja oma ettevõtteid kaitsevad ja aitavad, siis meie ettevõtted kukuvad konkurentsist välja. Ja ma arvan, et see on see, mis on hetkel (Eestis) juhtunud. Ja seda on juhtunud palju, sest Eestil on üles ehitatud see narratiiv, et me oleme IT-riik ja oleme võib olla startup’i riik, aga fakt on see, et tööstus on Eesti majanduse selgroog,” rääkis Pukk.

Annely Akkermann ütles, et poliitikud tööstust ja ettevõtjaid ei kiusa, vaid proovib kogu aeg välja mõelda, kuidas neil läheks paremini, et maksud laekuksid paremini, et tööpuudus oleks madalam ja inimestel oleks töökohti valida.

Akkermann märkis, et paljud Euroopa Liidu riigid püüavad oma tööstusi subsideerida, vaadates mööda liidu riigiabi reeglitest. “Eesti on nende riikide hulgas, kes on riigiabi reeglite vastu ja pigem ütleb, et tööstuse või ettevõtluse niimoodi toetamine, subsideerimine on saatanast. Sellele väga lihtne põhjus – Eesti maksumaksja ei suuda Saksamaaga võistelda ja seetõttu on Eesti huvides, et Euroopas üldiselt riigiabi ettevõtetele oleks pigem väike, et suured riigid ei saaks ülesubsideerida ja meie ettevõtjad jääksid seetõttu väiksemaks,” rääkis poliitik.

Puki sõnul tahavad ettevõtjad lihtsalt võrdsetel tingimustel konkureerida. “See on see, mida me tahame, mitte see, et me nüüd subsideerime, et hind pooleks Eesti toodangul ja siis vallutame maailma. Me tahame, et meie sisendid, olgu see toorained, energiakulud ja nii edasi oleksid võrdsed, kui meil naaberriigid selgelt subsideerivad neid ja meie ei tee,” selgitas ettevõtja.

Mihkel Nestori sõnul ei ole ettevõtete rahaline toetamine mõistlik. Ta lisas, et ettevõtjad tegelikult ei ootagi raha, vaid kindlustunnet.

“Mis hästi paljude klientidega rääkides ka kumab läbi, on see, et oodatakse mingisugust õiguskindlust. Et puidutööstusel ei oleks igal aastal mingisuguse pideva poliitilise konflikti ja MTÜ-dega vaidluse keskmes see, kui palju siis tohib sellel aastal puitu raiuda. Nad tahaksid mingisugust selget õiguskindlust, nägemust, mis tulevik hakkab olema ja vastavalt sellele ka oma tegevust planeerima,” kommenteeris Nestor.

Sandra Särava sõnul on Eesti ettevõtluskeskkond konkurentsivõimeline. “Eestis on täna siiski maailmas või vähemalt OECD riikidest kõige konkurentsivõimelisem maksukeskkond. Minu meelest juba seitsmendat aastat järjest hoiame seda tiitlit. Meie ettevõtluskeskkond on väga-väga konkurentsivõimeline. Kas või see, et oleme loonud idee nagu e-residentsus ja meil on maailmast tulnud üle 100 000 inimese, kes ütlevad, et ma tahaks oma kätt proovida Eesti ettevõtluskeskkonnas. Ja isegi kui see 100 000 tundub väike number, siis rahvaarv 1,3 miljonit ja 100 000 sellest on päris suur number,” kommenteeris ta.

In conclusion, while it is true that wage growth is slowing down and unemployment is increasing, there is no need for alarm in Estonia. The economy is still stable and resilient, and the government is taking measures to address these challenges. It is important for businesses and individuals to remain confident in the economy and continue working towards a brighter future. With the right policies and strategies, Estonia can overcome these hurdles and continue on the path of prosperity.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga