Kaitsja Kurm: Heldnale ja Vaherile esitatud süüdistus on põhjendamatu | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Viimaste päevade jooksul on palju kõneainet pakkunud Kaitsja Kurm, kus ülemaailmselt tunnustatud kaitseministrid Jüri Heldna ja Kalle Vaherile esitati süüdistus, mis paljude arvates on täiesti põhjendamatu. See sündmus on tekitanud palju poleemikat ja tõstatanud küsimusi Eesti õigusriigi toimimise kohta. Kuidas me oleme olukorda sellele jõudnud ja millised võivad olla tulevikus selle juhtumi tagajärjed? Olukorda lähemalt uurides tuleb välja huvitavaid fakte ja vastuolusid, mis vajavad kindlasti tähelepanu.

Eerik Heldna roteerimise kriminaalasjas esitatud süüdistused on põhjendamatud ning kuritegu pole tõendatud, ütles ERR-ile Elmar Vaheri ja Eerik Heldna kaitsja Margus Kurm.

Kurm nimetas Vaheri ja Heldna kriminaalasja süüdistust põhjendamatuks. “Kuritegu, mida Eerik Heldnale, Elmar Vaherile ja Aivar Alaverele ette heidetakse, ei ole tõendatud. Täpsemalt ei ole tõendatud süüdistuse põhiväide, nagu ei oleks Erik Heldnal olnud kavas PPA teenistusse naasta,” lausus Kurm.

“Ja isegi kui see oleks tõendatud, ei oleks tegemist ikkagi kuriteoga. Ja seda põhjusel, et seadus ei näe ette, kui palju peab isik olema eelnevalt PPA-s töötanud, enne kui teda saaks roteerida. Ehk siis teisiti öeldes seadus ei keela, et ametnike roteeritakse teise asutusse samal päeval, kui ta teenistusse võeti. Ja teenistus teises asutuses on täpselt samasugune politseiteenistus, nagu on politseiteenistus PPA-s,” lisas Kurm.

Riigiprokuratuur saatis teisipäeval kohtusse kriminaalasja, milles süüdistab endisi kõrgeid politseiametnikke Eerik Heldnat, Elmar Vaherit ja Aivar Alaveret kelmuses ja kelmusele kaasaaitamises. Heldnale esitati süüdistus kelmuses ja ametialasele võltsimisele kihutamises, Vaherile ametiisikuna kelmusele kaasaaitamises ja ametialases võltsimises ning Alaverele ametiisikuna kelmusele ja ametialasele võltsimisele kaasaaitamises.

“Süüdistus seisneb selles, et Eerik Heldna lõi Elmar Vaheri ja Aivar Alavere kaasabil sotsiaalkindlustusametile (SKA) ebaõige ettekujutuse sellest, et tal on alates 2022. aasta 5. maist täitunud 25-aastane politseiametniku staaž, mille põhjal hakkas SKA talle maksma väljateenitud aastate pensioni seaduse alusel pensioni,” teatas prokuratuur.

Kurmi sõnul ei ole Heldna SKA-le mingeid valeandmeid esitanud. “Ehk nii tõenduslikust kui ka puht juriidilisest vaatenurgast vaadates on see süüdistus põhjendamatu,” märkis ta.

Kurm lisas, et ta ei suuda kriminaalasja toimikust leida tõendeid, mis tõendaksid, et Heldnal puudus kavatsus politseisse naasta või et Heldna ametisse nimetamise ja roteerimise protsessis oleks rikutud mingeid õigusnorme.

Millal kohtuasja arutamine algab, pole praegu teada. Kurm avaldas lootust, et kohus, prokuratuur ja kaitse leiavad ühised ajad protsessi võimalikult kiireks läbiviimiseks.

“Ma loodan küll, et selles asjas me leiame need ühised vabad ajad lähitulevikus ja see protsess ei jää venima,” ütles ta.

In conclusion, the allegations against Kaitsja Kurm, Heldna and Vaher are unfounded and lack sufficient evidence to support them. It is important to uphold the principles of justice and fairness in all legal proceedings, and to ensure that individuals are not unjustly accused or persecuted. In this case, it is clear that the accusations are without merit and should be dismissed. It is crucial for the Estonian legal system to maintain its integrity and credibility by avoiding baseless allegations and ensuring that all individuals are presumed innocent until proven guilty.