Koalitsioon ei leidnud õpetajate palgatõusus ühismeelt ka esmaspäeval | Eesti

Tere tulemast! Esimesel detsembril oli Eestis suur arutelu õpetajate palgatõusu üle ja kahjuks ei jõutud valitsuskoalitsiooni poolt üksmeelele. See teema on äärmiselt oluline, kuna õpetajad on oluline osa meie ühiskonnast ja nende tööd tuleks väärtustada. Arutelu jätkub ja loodame, et peagi leitakse lahendus, mis rahuldaks kõiki osapooli. Oleme uhked meie õpetajate üle ja nende töö on hindamatu, seega on oluline, et nende tööd väärtustatakse ka materiaalselt. Loodame, et valitsus suudab lõpuks leida lahenduse, mis on õiglane ja motiveerib meie õpetajaid veelgi paremini oma tööd tegema.

Kolme valitsuserakonna juhid arutasid esmaspäeval koalitsiooninõukogus õpetajate palgatõusu küsimust, kuid kokkulepet ei leitud ei tänavuseks palgatõusuks ega pikaajaliseks palgakokkuleppeks. Haridusministri sõnul on valitsusel aega nädala lõpuni kokkuleppele jõuda.

Haridusminister Kristina Kallas läks esmaspäeval valitsuspartneritelt heakskiitu saama muu hulgas pikaajaliseks kokkuleppeks õpetajatega, mis näeks ette, kuidas aastatel 2025–2027 õpetajate palka tõstetakse. “Et me 2027. aastaks jõuaksime 120 protsendini Eesti keskmisest. Sammudega, et 2025. aastal tõuseb keskmine 10 protsenti ja sealt edasi kuus protsenti aastas,” ütles Kallas.

Kallas ütles peale koalitsiooninõukogu ERR-ile, et kokkuleppeni ei jõutud, arutelud käisid kahes punktis: kuidas lahendada tänavust aastat puudutav palgatüli ning pikaajaline palgakokkulepe.

Haridustöötajate liit (EHL) soovis esialgu alampalga tõstmist 1950 euro peale, mis oleks tähendanud riigieelarvele lisakulu 46 miljonit eurot. Kompromissettepanek, mille EHL esitas, oli 1835 eurot, mis tähendaks lisakulu 10 miljonit. Kompromissettepanekus seisab ka nõue alustada kohe kollektiivlepingu läbirääkimiste alustamise järgmise kolme aasta osas.

“Nüüd on see kompromissettepanek esitatud, aga selle puhul on see teine pool, mis on pikaajalise haridusleppe sõlmimine, Ja me jäime selgelt koalitsioonis väga eriarvamusele selle koha pealt, et kas meil on võimalik minna kokkuleppele ühe või teise punkti osas. Et kas meil on võimalik kokku leppida 2024. aasta palgatülis või kas meil on võimalik kokku leppida selles, et me alustame kollektiivlepingu läbirääkimisi,” lausus Kallas.

Kallase sõnul tegi ta ettepaneku alustada läbirääkimisi 2025–2027 palga kohta, kuid selleks on tal valitsuselt vaja mandaati.

“Ma ei saa kollektiivlepingu läbirääkimisi pidada ilma konkreetsete palgatoetuse numbriteta. Seal meil on eriarvamus. Ma leian, et see ei ole õige suund, tegelikult peaks õpetajatele ikkagi andma signaali, et ka järgnevatel aastatel on võimalik kokku leppida selles, milline on õpetajate palgatoetuse tõus riigi poolt ja kuidas me tulevikus arvestame õpetajate töökoormust ja milline on õpetajate reaalne palgamudel,” rääkis Kallas.

Läbirääkimised õpetajatega jätkuvad viimase hetkeni

Kallase sõnul jätkatakse sel nädalal läbirääkimisi EHL-iga ja lahendust otsitakse viimase hetkeni ehk pühapäevani. Esmaspäeval algab plaani järgi streik.

“Pühapäevani on tegelikult aega, nii et järjekindlalt jätkame (läbirääkimisi),” märkis Kallas.

“Streigi ajal jätkuvad läbirääkimised, sest streik sunnib ka seaduse mõttes kõiki uuesti läbirääkimiste laua taha. Meil on juba 22. jaanuariks, streigi esimeseks päevaks EHL-iga kohtumine kokku lepitud, nii et istume uuesti laua taha ja eks ma pean nendega täna ka pärast koalitsiooninõukogu uuesti maha istuma,” lisas haridusminister.

Kallase sõnul on tema eesmärk sõlmida ikkagi pikaajaline leping, mis tagaks töörahu pikemaks ajaks kui kümme kuud.

Kahjuks ei suutnud valitsuse koalitsioonipartnerid leida ühist keeleõpetajate palgatõusu osas ka esmaspäeval toimunud kohtumisel. See peegeldab valitsuskoalitsiooni sisemisi pingeid ja võib kahjustada õpetajate motivatsiooni ning usaldust valitsuse vastu. Oluline on leida kiiresti kompromiss ja teha otsuseid, mis väärtustavad õpetajate tööd ning tagavad nende väärika palga. Haridus on ühiskonna alustala ning õpetajate motiveerimine ja väärtustamine on oluline samm selle tagamisel, et Eesti haridussüsteem oleks tugev ja jätkusuutlik.