Üha enam asutusi ja organisatsioone kasutavad sotsiaalreklaami | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Üha enam asutusi ja organisatsioone kasutavad sotsiaalreklaami, et jõuda oma sihtgrupini ja edendada olulisi sotsiaalseid teemasid. Sotsiaalmeedia platvormid nagu Facebook, Instagram ja Twitter on saanud võimsaks vahendiks, mis võimaldab reklaamijatel luua tugeva sideme oma sihtrühmaga. Eesti on selles valdkonnas jätkuvalt arenev ning pakkudes rohkelt võimalusi sotsiaalreklaami kasutamiseks erinevates valdkondades, sealhulgas hariduses, tervishoius ning keskkonnakaitse. Tule ja avasta, kuidas sotsiaalreklaam muudab Eestis maailma paremaks paigaks!

Kuigi statistiliselt ei saa ta kinnitada, et sotsiaalreklaame tehakse varasemast rohkem, on ajaga juurde tulnud nii organisatsioone kui ka riigiasutusi, kes sotsiaalkampaaniate kaudu oma sõnumeid levitavad.

Sotsiaalreklaam on silmatorkav ja kasutatav kommunikatsioonivahend sotsiaalsete muutuste taotlemiseks. Seda, kas Eestis tehakse sotsiaalreklaami järjest rohkem, eksperdid kinnitama ei tõtta. Küll aga saab öelda, et aeg-ajalt, teatud hooajalisust arvestades võib sotsiaalreklaam näiteks tänavapildis olla silmatorkavam kui kommertsreklaam.

Sotsiaalreklaamidest Eestis võib näiteid tuua palju – siia alla kuuluvad nii Lastefondi annetuskampaaniad, aga ka transpordiameti ja päästeameti sõnumid, mis kutsuvad üles teatud olukordades mingit moodi käituma. Samas võib sotsiaalreklaam olla ka teatud elustiili tutvustav, näiteks veganlusega seotud reklaamid.

Tartu Ülikooli afektiivpsühholoogia professor Andero Uusberg ütles, et sotsiaal- ja kommertsreklaami ühisosa on katse mõjutada käitumist.

“Me oleme harjunud kommertsreklaamiga, kus see käitumine seisneb millegi ostmises ja tarbimises. Sotsiaalreklaami puhul käitumiste ring on mõnevõrra laiem. Ma ei oska välja tuua reeglit, et sotsiaalreklaami puhul see eesmärgi saavutamine oleks süsteemselt lihtsam või raskem, see varieerub kampaaniast kampaaniasse, täpselt nii nagu ta kommertsreklaami puhul seda teeb.”

Mitmeid sotsiaalreklaame välja mõelnud Loovagentuuri Salama asutaja-partner Madis Ots rääkis, et statistiliselt ei saa ta kinnitada, et sotsiaalreklaame tehakse varasemast rohkem. Oma kogemusele viidates tõdes Ots siiski, et ajaga on juurde tulnud nii organisatsioone kui ka riigiasutusi, kes sotsiaalkampaaniate kaudu oma sõnumeid kommunikeerivad.

“Kui riigiasutused on pidanud oma eelarveid ka kärpima, siis ongi vajalik väga hoolikalt läbi mõelda, kus, mida ja kui suurelt teed. Ja olenevalt sellest, mis need teemad on, mida puudutama peab, siis võib-olla on täitsa mõistlik teha rohkem ja täpsemini sihitud kampaaniaid, mitte vähem ja massiivseid.”

Nii näiteks teeb päästeamet ennetuskampaaniaid iseseisvalt, aga ka koostöös erinevate partneritega. Kui varasemalt oli ametil paar suuremat kampaaniat aastas, siis praeguseks on kampaania teemasid ja ka perioode aasta peale rohkem.

Ka Ots viitas märksõnana hooajalisusele. Näiteks praegu, kui suured jõulukampaaniad kommertsreklaamidena on lõppenud ja europarlamendi valimisplakatid ei ole veel linna vallutanud, on jaanuar aastaid olnud reklaami mõttes vaiksem kuu. See omakorda tähendab, et n-ö eetriaega ja reklaamipindu on rohkem saada, need maksavad vähem ja sedavõrd on ka sotsiaalkampaaniat praegu soodne teha.

“Vähe sellest, et turu olukorrast tulenevalt saab neid soodsama hinnaga, siis tihtilugu tehakse veel lisasoodustusi või antakse lausa tasuta paljudele organisatsioonidele just sellepärast, et on sotsiaalkampaania ja teema on tõsine. Selles mõttes, siin selline korrapära on olnud ikka väga pikka aega üsna tavaline.”

Andero Uusberg lisas, et selleks, et sotsiaalreklaamide kaudu saavutada algselt püstitatud eesmärk, on võtmekohaks, kas sotsiaalselt soovitava käitumise tekkeahelas on mingisugused kõhutunde pealt tekkivad seosed, mida oleks kasulik muuta.

“Aga üldisemalt selle jutu mõte on muidugi see, et selline üks kampaania/sõnum tavaliselt üksi, väga harva on see, mis väga paljude inimeste käitumist mõjutab. Aga ta võib-olla üpris kasulik siis, kui see kõige lihtsam meeldetuletus saabub õigel hetkel. Sellel hetkel, kui tal on võimalik seda valikut teha, midagi meelde tuletada, näiteks liikluskäitumist tuletada meelde auto tee äärde pandud plakatitel. Siis on sellisel mõjutusel võib olla tugevam mõju.”

Sotsiaalreklaami kasutamine on Eestis üha enam levinud, kuna organisatsioonid mõistavad selle potentsiaali oma sõnumite levitamisel ja sihtrühma kaasamisel. Sotsiaalmeedia platvormid pakuvad laiaulatuslikku ja sihtgrupipõhist võimalust reklaamida ning luua kaasahaaravat sisu. See võimaldab ettevõtetel ja organisatsioonidel jõuda oma sihtrühmani efektiivsemalt, luues samal ajal ühiskondlikku väärtust ning olles kaasatud ühiskonnaelu probleemide lahendamisse. Sotsiaalreklaami kasutamine jätkab Eestis kasvu, toetades samal ajal mitmekesiste sõnumite levikut ja avaliku arvamuse kujunemist.