Tere tulemast Eestisse! Täna käsitleme välisriigi uudiseid, mis hõlmavad Ukraina relvajõudude tegevust Aasovi mere kohal. Ukraina relvajõud lasid maha lennuki A-50 ning see uudis on tekitanud palju kõneainet üle maailma. Selle sündmusega kaasnevad paljud küsimused ning Eesti on kindlasti huvitatud sellest, kuidas see mõjutab meie lähiriikide julgeolekut. Püsige meiega, et saada rohkem teavet selle olulise sündmuse kohta.
Ukraina sõjaväelased lasid pühapäeva õhtul Aasovi mere kohal ilmselt alla Venemaa haruldase patrull- ja varajase eelhoiatuslennuki A-50 ning pommitaja Il-22, teatasid Ukraina allikad.
Oluline 15. jaanuaril kell 22.25:
– Allikad: Ukraina relvajõud lasid Aasovi mere kohal alla lennuki A-50;
– Vene võimud kavandavad uusi piiranguid kaotuste varjamiseks Ukrainas;
– ISW: Venemaa valmistub uueks pealetungiks;
– Zelenski sõnul on aasta algus Ukrainale jõudu ja võimalusi lisanud.
Allikad: Ukraina relvajõud lasid Aasovi mere kohal alla lennuki A-50
Ukraina sõjaväelased lasid pühapäeva õhtul Aasovi mere kohal ilmselt alla Venemaa haruldase patrull- ja varajase eelhoiatuslennuki A-50 ning pommitaja Il-22, teatasid Ukraina allikad.
Sellest kirjutas oma Telegrami kanalis rahvasaadik Juri Mõsjagin.
“Ukraina üksused tulistasid umbes kella üheksa ajal õhtul Aasovi mere kohal kahte Venemaa relvajõudude lennukit A-50 AWACS ja Il-22,” kirjutas rahvaesindaja.
Mõsjagini sõnul üritas Il-22 jõuda lähimale lennuväljale, kuid kadus Kertši piirkonnas radarilt.
Seejärel teatas Ukraina vabatahtliku Lõunaarmee kõneisik Serhi Bratšuk, et tema allikad fikseerisid A-50 kadumise radariekraanidelt Aasovi mere piirkonnas ja Il-22 allatulistamise.
“Esialgsetel andmetel on info kinnitust leidnud ja seega ootame õhujõudude kommentaare. Kui rääkida lennukitest A-50, siis neid toodeti vaid umbes 30 ühikut,” lisas Bratšuk Telegramis.
Õhuradarlennukeid nagu Vene A-50 on vaja õhuruumi kontrollimiseks, mille raames on vaja tuvastada õhusihtmärke ning koordineerida ja juhtida hävituslennukeid. Peale õhusihtmärkide saab sellise lennukiga jälgida ka maapealseid sihtmärke nagu radarid. Sellel lennukil on ka oluline roll Vene raketirünnakute koordineerimisel.
Vene võimud kavandavad uusi piiranguid kaotuste varjamiseks Ukrainas
Venemaa võimud kavatsevad kehtestada mitmeid uusi piiranguid muu hulgas avalikule teabele juurdepääsul, et varjata oma armee tegelikke kaotusi Ukrainas, teatas esmaspäeval uudisteagentuur UNIAN tuginedes Rahvusliku Vastupanu Keskuse informatsioonile.
Keskuse allikate andmetel tehti pensionifondile kiiremas korras korraldus salastada Ukraina sõjaosalistele ja nende peredele tehtud sularahamaksete andmed.
Pensionifondi piirkondlikud filiaalid Kurski, Brjanski ja Belgorodi oblastis on juba saanud kirjad juhistega lõpetada vallutussõjas osalejatele ja nende peredele rahalise toetuse määramise teabe üleslaadimine ühtsesse sotsiaalkindlustuse infosüsteemi võrgustikku.
Keskus märkis, et Venemaa võimud rakendavad selliseid meetmeid, kuna lähenevad presidendivalimised ja kardetakse, et tõesed numbrid toovad kaasa Vladimir Putini vastaste meeleolude kasvu.
ISW: Venemaa valmistub uueks pealetungiks
Venemaa valmistub uueks pealetungiks, kuid laiaulatuslik läbimurre rindel pole kuigi tõenäoline, vahendas Sõjauuringute Instituut (ISW).
Venelased alustavad pealetungi lähinädalate jooksul, kui maapind on külmunud ja on sõjatehnikale läbitav.
Üks Vene blogija väitis, et venelased suudavad korraldada lokaalseid taktikalisi manöövreid, kuid olulist läbimurret tõenäoliselt ei tule. Ka ISW hindas, et Vene väed ei saavuta olulist läbimurret.
Zelenski sõnul on aasta algus Ukrainale jõudu ja võimalusi lisanud
Ukraina saab rohkem droone, rakette ja elektroonilist sõjavarustust, teatas president Volodõmõr Zelenski oma pühapäevases õhtupöördumises rahva poole.
“Selle aasta esimesed kaks nädalat on Ukrainale juba jõudu ja võimalusi lisanud. Meie sõduritele on uued toetuspaketid. Väga vajalikud kokkulepped relvade ja mürskude ühiseks tootmiseks ja eriti tundlik teema on droonid. Rohkem droone. Valmistame ette järgmist head uudist õhutõrje osas. Rakettidest ja elektroonilisest sõjapidamisest tuleb veel eraldi juttu,” rääkis riigipea.
Zelenski lisas, et Ukraina suurendab aktiivselt ka oma suurtükiväe tootmist.
“Ukrainal on piisavalt potentsiaali selle raske sõjatee läbimiseks. Meil on potentsiaali maailma ühendada. Meil on potentsiaali võita. Peaasi on uskuda endasse. Ja uskuda Ukrainasse,” ütles president.
Zelenskõi külastab esmaspäeval Šveitsi, teatas tema kantselei. Teade tuli mõni tund pärast seda, kui Prantsusmaa ja Saksamaa kinnitasid oma jätkuvat toetust Ukrainale sõjas Venemaaga.
“Oleme täielikult ühel meelel, et me peame ukrainlasi toetama nii kaua kui vaja,” ütles Prantsuse välisminister Stéphane Séjourné koos Saksamaa välisministri Annalena Baerbockiga Berliinis ajakirjanikele.
“Me jääme Ukraina poolele, kuni Venemaa on Ukraina territooriumilt tagasi tõmbunud,” toonitas Baerbock.
Séjourné’i visiit Saksamaale toimus päev pärast seda, kui välisminister sõitis Kiievisse, et kohtuda Zelenskiga, mis oli tema esimene ametlik reis uues ametis ja saatis järjekordse selge signaali rahvusvahelisele üldsusele.
In conclusion, the shooting down of the A-50 aircraft by the Ukrainian armed forces over the Sea of Azov is a concerning and tragic incident. The loss of lives and the escalation of tensions in the region is deeply regrettable. It is imperative for all parties involved to engage in dialogue and de-escalate the situation to prevent further violence and instability. Estonia stands in solidarity with all those affected by this tragic event and calls for a peaceful resolution to the ongoing conflicts in the region.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus