Mikser: üks nõuka-anekdoot on ka praegu päevakohane | Eesti

Tänase vastuolu- ja konfliktirohke maailma kontekstis on endiselt üllatav, kui värske ja päevakohane võivad olla nõukogude aja anekdoodid. Välisministeeriumi eksminister Sven Mikser räägib, kuidas mõned nõuka-aegsed anekdoodid ehk peegeldavad tänapäeva ühiskonnas toimuvat. Mikseri sõnul on nende anekdootide taga sageli tõsine sõnum ning nende päevakajalisus tõestab, et ajalugu kordub. Tema mõtisklused avavad selle huvitava nähtuse psühholoogilist ja sotsiaalset mõõdet ning annavad mõista, et minevikul võib olla meile tänapäeval õpetlikkeki sõnumeid.

Eesti poliitikas sõnades küll tähtsustatakse kultuuri ja haridust, kuid tegudes mitte, tõdes Euroopa Parlamendi saadik Sven Mikser. Tema sõnul meenutab see üht nõukogude-aegset anekdooti, kus mees läheb arsti juurde kontrolli, öeldes, et kuuleb üht, aga näeb hoopis midagi muud.

“[Meil] on kuidagi väga lihtsustatud arusaam, et jõukuse loomine toimub eeskätt erasektoris ja jõukuse tarbimine, rikkuse nii-öelda nahkapistmine toimub avalikus sektoris. Näiteks see mõistmine – me seisame silmitsi õpetajate streigiga – et tegelikult kõige suurem lisandväärtus ka meie majanduses luuakse ikkagi inimvara väärindades, luuakse nendes sektorites, kus antakse inimestele haridus, kvalifikatsioon, võime tegelikult tööturul edukad olla. Sõnades me justkui kõike seda toetame ja usume, aga praktikas ei kipu seda nagu ülearu innukalt ellu viima,” rääkis sotsiaaldemokraat Mikser pühapäeval ETV saates “Hommik Anuga”.

“Sama kehtib ka näiteks kirjanduse kohta. Me oleme põhiseaduse preambulisse kirjutanud, et üks neid asju, mille pärast Eesti riiki üldse on vaja, on eesti keele hoidmine. Aga need inimesed, kes seda keelt hoiavad, kirjutades selles keeles luulet ja ilukirjandust, need inimesed paraku sellest tegevusest endale leiba lauale pahatihti ei ole võimelised tooma. Kusagil siin on väga suur lõhe selle vahel, mida me räägime ja selle vahel, mida me teeme. Kui kunagi oli nõukogudeaegne anekdoot, kus mees palus numbrit silma-kõrvaarsti vastuvõtule, sest ta kurtis, et kuuleb kogu aeg ühte asja, aga näeb hoopis midagi muud, siis ma arvan, et teatud mõttes pädeb see ka täna,” tõdes Mikser.

Uuesti kandideerimine sõltub SDE otsusest

Mikser ütles, et ei ole veel otsustanud, kas kandideerib uuesti Euroopa Parlamendi valimistel, öeldes, et selles on suur roll ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna seisukohal.

“See on otsus, mida ma tänaseks veel teinud ei ole ja eks see sõltub suurel määral ikkagi erakonnast. Ma oman maailmavaadet, mis ei kao kuhugi sõltumata sellest, kas ma teen palgatööd poliitikas või väljaspool poliitikat ja ma kindlasti olen valmis selle maailmavaate eest seismiseks ja selle edendamiseks andma ka oma tagasihoidliku panuse. Nii et ma ei välista, et ma kandideerin. Aga see on ikkagi erakonna otsus,” rääkis Mikser.

Ta tõdes, et on Eesti poliitikas juba üsna palju saanud teha ning seetõttu pole tema jaoks seal väga palju sellist, mida ta sooviks veel proovida: “Ma olen teinud asju, mis on mulle pakkunud väga suurt ja sügavat intellektuaalset huvi. Minu huvide sfäär poliitikas ikkagi keskendub suurel määral välis- ja julgeolekupoliitikale. Ma olen juhtinud nii välisministeeriumi kui kaitseministeeriumi, nii väliskomisjoni kui riigikaitsekomisjoni parlamendis. Ma olen saanud teha väga põnevaid asju, olen olnud NATO parlamentaarses assamblees palju aastaid, olles selle assamblee asepresident. Nii et ma olen päris palju teinud ja ütleme, et Eesti poliitikas selliseid väljakutseid, mida ma ilmtingimata tahaksin proovida ja mida ma veel ei ole saanud teha, ei ole iseäranis palju.”

Mikser ei soovinud siiski välistada Eesti poliitikasse naasmist ning ta tõi eraldi välja soovi kaitsta liberaalset demokraatiat.

“Aga nagu öeldud, never say never (ära iial ütle “mitte kunagi”). Alati on võimalik leida uusi väljakutseid ja teine asi on loomulikult see, et nähes, kuidas liberaalne demokraatia on suure surve all ja kuidas populism tungib igast suunast peale, siis selle pärast, kuhu läheb Eesti ühiskond ja kuhu läheb laiemalt Euroopa ja läänemaailma liberaalne demokraatia – selle pärast ma loomulikult valutan südant ja kui on minu võimuses anda mingisugune panus, et asjad läheksid õigesti, siis ma kindlasti teen seda,” rääkis poliitik.

Mikseri sõnul vaatab ta suure mure ja tähelepanuga seda, mis toimub mitte ainult Eesti poliitikas, vaid demokraatlike riikide poliitikas tervikuna: “See polariseerumine, see tsentri tühjenemine ja erakondade ja valijate liikumine äärmuste suunas – ma arvan, et alanud aasta on kindlasti lääne demokraatia jaoks üks väga-väga otsustav aasta. Mitte niivõrd võib-olla isegi Euroopa Parlamendi valimiste mõttes, mis ka on olulised, kuivõrd eesootavate Ameerika Ühendriikide (presidendi)valimiste mõttes, kus tegelikult on kaalukausil ei vähem ega rohkem kui maailma kõige suurema, mõjukama ja ka sõjaliselt kõige võimsama demokraatliku riigi tulevik.”

Keskerakonnast lahkujaid tuleb veel

Kommenteerides olukorda Keskerakonnas, mille liige ka ta ise kunagi oli, tõdes Mikser, et ilmselt tuleb lisaks aasta alguses erakonnast lahkunud prominentsetele keskerakondlastele veel uusi lahkujaid.

“Ma oleks väga üllatunud, kui kõik need inimesed, kes täna kuuluvad Keskerakond, jääksid Keskerakonda oma elu lõpuni – kindlasti tuleb lahkujaid veel,” usub Mikser.

Milliseks kujuneb Keskerakonna tulevik, ta siiski prognoosida ei soovinud, öeldes, et viimase 20 aasta jooksul valutan ta südant eelkõige sotsiaaldemokraatia pärast Eestis: “Et mu oma erakond oleks edukas ja suudaks Eesti poliitikas kaasa rääkida. Ja hetkel võib öelda, et see erakond suudab Eesti poliitikas arvestatavalt kaasa rääkida.”

Mikseri sõnul oleks Keskerakonna võimalik kadumine Eesti poliitikamaastikult kindlasti on üks kõige suuremaid vapustusi, mis on aastakümnete jooksul Eesti poliitikas toimunud.

Lisaks oli saates pikemalt juttu ka viimase romaanivõistluse teosega “Vareda” võitnud Mikseri kirjanduslikust tegevusest.

In conclusion, it is clear that the Soviet era continues to have a lasting impact on Estonia, as evidenced by the relevance of Soviet-era jokes to current political and social issues. Mikser’s statement about the persistence of these jokes in the public consciousness serves as a reminder of the complexity of Estonia’s history and the ongoing process of coming to terms with the legacy of Soviet rule. As Estonia continues to forge its own path as an independent and democratic nation, it is important to acknowledge and understand the ways in which the past continues to shape the present.