Olympiatoppeni alajuht tutvustas ERR-ile tippspordikeskuse toimimist | sport

Tere tulemast Eesti Rahvusringhäälingusse! Viimastel päevadel on palju kõneainet tekitanud Olympiatoppeni alajuhdi intervjuu ERR-ile, kus ta tutvustas tippspordikeskuse toimimist. See on tekitanud suurt huvi nii spordisõprade kui ka kogukonna seas ning pannud mõtlema sellele, kuidas tippsporti paremini toetada. Intervjuu on avanud arutelu ja tõstnud teadlikkust spordikeskuse olulisusest meie ühiskonnas. Oluline on mõista, kuidas sellised keskused toimivad ja millist rolli nad mängivad meie sportlaste arengus.

Kui Norral ei läinud 1988. aasta Calgary taliolümpiamängudel hästi, jõuti otsusele, et on vaja midagi ette võtta. Loodi asutus Olympiatoppen, mille alajuht Helge Bartens tutvustas ERR-ile, kuidas Norra tippspordi treening- ja arengukeskus toimib.

“1980. aastate lõpus olid Norra sportlaste tulemused üpris kehvad. Eriti 1988. aasta Calgary taliolümpia polnud meile just edukas. Seejärel istus maha grupp inimesi ja arutati, mida on võimalik teha. Nii sai alguse kogu Olympiatoppeni idee. Varsti taotlesime ja saime endale 1994. aasta taliolümpia Lillehammeris ja koos sellega kasvas kogu ettevõtmise rahastus,” sõnas Bartens. “Sealt sai alguse Norra spordi jaoks hea periood. Teeme koostööd 27 spordialaga, neist 11 on talialad ja ülejäänud suvealad.”

Ta lisas, et Norra on päris väike riik, mistõttu on võimalik kõik riigi parimad sportlased ühe katuse alla tuua. “Et nad saaksid koos treenida ja üksteiselt õppida. Samuti õpivad siinsed spetsialistid teineteiselt, aga samuti parimatelt sportlastelt. Nii tekib kasvavate teadmiste ring. Meie inimesed saavad nii iga päevaga targemaks, kui nende ümber on head sportlased. Arvan, et see on Olympiatoppeni puhul kõige tähtsam,” sõnas Bartens.

Kokku töötab Olympiatoppenis 130 inimest, neist umbes pooled on Oslos ning ülejäänud on üle Norra laiali. Kokku on selliseid treeningkeskuseid kaheksa ning ettevõtmise eelarve on 200 miljonit Norra krooni (17,5 miljonit eurot). “Raha tuleb valitsuse kaudu hasartmängust ja jõuab siis spordini,” selgitas Bartens.

Aga kui palju tööd tehakse teiste spordialade kallal, et ka seal maailma tipus püsida? “Püüame olla heas kontaktis spordiülikoolidega. Meil ei ole Olympiatoppenis väga palju uurijaid, vaid püüame tuua teadlased spordiülikoolide juurest siia ja anda neile hea idee sellest, mida nad võiksid uurida. Püüame järgida igal spordialal ka maailma parimaid rahvuseid, sest me pole parimad igal spordialal,” ütles Bartens.

“Oleme talialadel olnud head 20-30 aastat. Nüüd on meil häid sportlaseid ka suvealadel: golfis, tennises, triatlonis, kergejõustikus. See on midagi uut, aga põhjuseid on mitmeid,” lisas ta.

“Me ei ütle Norras, et tippsport on midagi erilist. Püüame ehitada tippspordi sellele, mida igaüks teeb. Kõik teevad midagi. Kui lapsed hakkavadki noorelt võistlema, siis me ei rõhu sellele. Kusagil 14-aastaselt hakatakse vaatama, et ehk annab siin midagi rohkem ära teha ja suuremate pingeteta. Tippsport on küll kõige üleval, aga ta peaks tekkima loomulikult,” lõpetas tippspordikeskuse juhataja.

In conclusion, the interview with the deputy head of Olympiatoppen provided valuable insight into the operations of the elite sports center. It was evident that the center plays a crucial role in supporting and developing top athletes in Estonia. The dedication and professionalism of the staff were emphasized, highlighting the importance of providing a high-quality environment for athletes to thrive. The interview shed light on the holistic approach taken by Olympiatoppen in ensuring the well-being and success of athletes, making it an essential institution in the Estonian sports landscape.