Saksamaa sotsiaaldemokraatide kaasjuht pakkus välja keelustada AfD | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Saksamaa sotsiaaldemokraatide kaasjuht pakkus hiljuti välja radikaalse plaani keelustada Saksamaa paremäärmusliku erakonna AfD, mis on tekitanud suurt vastukaja nii Saksamaal kui ka rahvusvahelisel tasandil. See ettepanek on pannud arutelu käima demokraatia piiridest ja paremäärmuslike jõudude tõusust Euroopas. Kuidas see otsus võiks mõjutada teisi Euroopa riike, sealhulgas Eestit? Kas selline samm on õigustatud või hoopis ohtlik demokraatiale? Lugege edasi, et saada rohkem teavet selle kontroversiaalse ettepaneku kohta.

Saksamaa sotsiaaldemokraatide (SPD) kaasjuht Saskia Esken tegi ettepaneku arutada parempopulistliku erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) keelustamist. Riigi suurim erakond opositsiooniline Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) peab ettepanekut absurdseks ideeks, mis ainult aitab kaasa AfD toetuse kasvule.

AfD keelustamise ideed on aeg-ajalt avalikult arutatud Saksamaal. Saksa põhiseadus annab ka selleks võimaluse: on lubatud keelata erakonnad, mis soovivad õõnestada või hävitada vaba demokraatlikku põhiseaduslikku korda.

Tegelikkuses on seda sätet kasutatud ainult kaks korda. 1952. aastal keelustas Saksa põhiseaduskohus Sotsialistliku Riigi Partei (Sozialistische Reichspartei Deutschlands), mis oli Saksa endistest natsidest koosnev erakond. Samuti keelustati 1956. aastal Kommunistlik Partei.

Esimene oluline poliitik, kes astus AfD keelustamise arutamise toetuseks välja, oli SPD kaasjuht Saskia Esken, vahendab Politico. Üleskutse langes soodsale pinnale, sest lõppeval nädalal selgus, et osad AfD liikmed, kaasa arvatud erakonna kaasjuhi Alice Weideli abi Roland Hartwig, osalesid paremäärmuslaste kokkutulekul, mille käigus arutati välismaise päritolu inimeste massiilist väljasaatmist Saksamaalt.

Saksamaa kantsler Olaf Scholz kirjutas paljastuse järel X-is (varem Twitter), et juhtumit peaks arutama Saksa kohtusüsteem.

“Ajaloost õppuse võtmine pole ainult sõnakõlks. Demokraadid peavad kokku hoidma,” kirjutas ta.

AfD keelustamise toetajad toovad välja, et ka Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik erakond tuli võimule saades mitu korda vabadel valimistel esikoha. Keelu vastaste sõnul aitaks see ainult AfD toetuse kasvule kaasa ning eiraks paljude Saksa valijate demokraatlikku valikut.

Erakonna toetus küündib 23 protsendini, ning enim toetajaid AfD-l on endise Ida-Saksamaa aladel. AfD juhib kõikide endise Ida-Saksamaa liidumaade arvamusküsitlustes peale Berliini.

Kõige radikaalsemad AfD poliitikud tegutsevad just Ida-Saksamaal. Tüüringi ja Saksimaa liidumaade luureametid klassifitseerivad AfD kohalikke harusid ekstremistlikena. Potentsiaalselt on sellisel ametlikul hinnangul oluline kaal võimaliku keelu kehtestamise aruteludes.

Näiteks jõudis Saksa põhiseaduskohus 2017. aastal peaaegu Rahvusliku Demokraatliku Partei (NDP) keelustamiseni, langetades otsuse, et selle ideoloogia on piisavalt radikaalne, et keeldu väärida. Ometi otsustas kohus lõpuks, et NDP on liiga nõrk ja väike, et see saaks tõsiselt ohustada Saksamaa demokraatiat, mistõttu lubati erakonnal edasi tegutseda.

Politico märgib, et AfD puhul on probleem vastupidine: kas niivõrd populaarse erakonna keelustamine oleks üldse usutav ning millised oleksid selle tagajärjed, isegi kui kohus otsustaks, et selle ideoloogia väljub Saksamaa põhiseaduslikest raamidest?

“Sellised sisutühjad arutelud on vesi AfD veskile,” ütles CDU juht Friedrich Merz ajalehele Münchner Merkur Eskeni idee kohta.

“Kas SPD kaasjuht arvab tõsimeeli, et saab lihtsalt keelata erakond, mis jõuab 30 protsendini küsitlustes. See on hirmuäratav tegelikkuse maha surumine,” lisas Merz.

AfD kaasjuht Weidel ütles omakorda, et üleskutsed tema erakonna keelustamiseks näitavad, et teistel erakondadel polevat AfD ettepanekutele sisulisi vastuargumente.

CDU naudib küsitlustes umbes 30-protsendilist toetust, mistõttu ei ähvarda neid veel AfD tõus. SPD jaoks on probleem palju tõsisem, sest erakonna toetus on langenud kõigest 15 protsendini, ning mõned küsitlused näitavad sotsiaaldemokraatidele veelgi madalamat toetust. Mõnedel Ida-Saksamaa liidumaadel on SPD toetus ohtlikult lähedal viieportsendilisele valimiskünnisele, mis võib jätta riigi vanima erakonna esindatuseta mõne liidumaa parlamendis.

Siiski ei toeta ka paljud sotsiaaldemokraadid AfD keelustamist.

“Kui me keelustame erakonna, mis meile ei meeldi, kuid mis juhib siiamaale küsitlustes, see viib veelgi suurema solidaarsuseni selle erakonnaga,” ütles Ida-Saksamaa küsimustega tegelev sotsiaaldemokraat Carsten Schneider asjalehele Süddeutsche Zeitung.

Saksamaa sotsiaaldemokraatide ettepanek keelustada Alternatiiv Saksamaale (AfD) on pälvinud Eestis suurt tähelepanu ja arutelu. Kuigi sõnavabadus on demokraatliku ühiskonna alustala, tuleb arvestada ka äärmuslike vaadetega, mis ohustavad ühiskondlikku stabiilsust ja turvalisust. Eesti poliitikute ja kodanike seas on erinevaid arvamusi selle ettepaneku kohta ning see teema jätkab kindlasti arutelu meie ühiskonnas. Samas on oluline jälgida, kuidas Saksamaa poliitilised otsused võivad avaldada mõju ka meie enda riigile ja ühiskonnale.