Isamaa ja Keskerakonna saadikud võtsid osa arupärimisi tagasi | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Viimasel ajal on palju kära olnud seoses Isamaa ja Keskerakonna saadikute osalusega arupärimisega. See on tekitanud suurt huvi üle terve riigi ja lõpuks võtsid saadikud osa arupärimisi tagasi. See teema on toonud kaasa palju arutelu ja pole kahtlust, et sellel on suur mõju meie poliitilisele maastikule. Mis on tegelik põhjus saadikute tagasitõmbumiseks? Mis see tähendab tulevikuks meie valitsuse jaoks? Selles artiklis uurime lähemalt seda hetkel kõneainet pakkuvat teemat.

Riigikogu Isamaa ja Keskerakonna fraktsioonide liikmed võtsid tagasi osa arupärimisi, millest mõned olid esitatud ka obstruktsiooni eesmärgil.

“Osa arupärimistest läheb välja. Need, mis olid üsna sarnase tekstiga. Sellepärast, et esiteks, me oleme nendele juba vastuse saanud ühel või teisel moel. Ja teiseks. nad olid tõepoolest mõeldud selleks, et takistada parlamendi tööd sügisistungjärgus,” ütles ERR-ile Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Andrei Korobeinik.

Ta täpsustas, et sisulised arupärimised jäävad sisse. “Neid on ka palju ja uued tulevad ka. Seal me kaalume seda, et kui on kiirem teema, siis me teeme arupärimise, millele me eeldame kirjalikku vastust. Et me siis ei hakka ootama mitu kuud, kuni minister selleni jõuab,” lausus Korobeinik.

Rääkides alanud aastast ja tööst riigikogus, ütles Korobeinik, et kuna Keskerakond koalitsiooni majanduspoliitikaga rahul ei ole, siis kindlasti Keskerakond koalitsiooni elu lihtsaks ei tee.

“Tuhandeid muudatusettepanekuid meie poolt lähiajal tulemas ei ole. Aga kindlasti osaleme aktiivselt seadusloomes ja aruteludes,” ütles Korobeinik.

Korobeiniku sõnul on praegu opositsiooni võimalused parlamenditöö takistamiseks piiratud. “Koalitsioon näiteks ei võta menetlusse eelnõusid, mis on saanud palju muudatusettepanekuid. Ilmselt varem või hiljem tuleb sellele ka kohtulahend. Seni ei ole mõtet selle peale ressurssi raisata,” rääkis Korobeinik.

“Aga ma arvan, et näiteks EKRE puhul vaevalt tulevad mingid kompromissid. Kui te küsite minu arvamust, siis ma arvan, et kui Kaja Kallas astub tagasi, siis jää hakkab liikuma. Enne seda me ei näe, et töö riigikogus läheks oluliselt sujuvamaks,” lisas Korobeinik veel.

Seeder: riigikogu juhatus ei täida seadust

Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et uus aasta on alanud riigikogus tavapärase tööga ning ükski fraktsioon ei ole rakendanud obstruktsiooni.

Mis puudutab Isamaa fraktsiooni, siis on fraktsiooni liikmed Seedri sõnul otsustanud tagasi võtta need arupärimised, mis on varasemalt esitatud, kas kevadistungjärgul või ka sügisistungjärgul ning millest osa esitati ka obstruktsiooni eesmärgil.

“Ja me võtame need tagasi sellepärast et riigikogu juhatus ei täida kodu- ja töökorra seadust. Juhatus ei ole pannud neid arupärimisi tähtaegselt, nii nagu seadus ette näeb, päevakorda, mis tähendab, et nende sisu on suurel määral vananenud,” sõnas Seeder.

“Need arupärimised on meil ikkagi olnud päevakajalised, mis eeldavad mingisugust operatiivset vastamist ministritelt. Aga seda ei juhtunud, ei ole. Ja nüüd, kui me esitame uusi arupärimisi, mida me oleme teinud ja soovime veel päevakajalistel teemadel, siis neid riigikogu operatiivselt päevakorda ei pane, vaid valikuliselt. Ta paneb neid varasemaid kronoloogilises järjekorras ja nii tekib olukord, kus need vananenud iganenud eelnõud tulevad mingisuguse aja jooksul vastamisele ja päevakajalised teemad lükkuvad teadmata tulevikku edasi. See ei ole meie arvates mõistlik ja see võimaldab ka valitsuse liikmetel mööda minna päevakajalistest teemadest,” rääkis Seeder.

Seeder rääkis, et on suhelnud riigikogu juhatuse liikmetega ja saanud positiivse vastuse. “Nad on valmis nüüd kodu- ja töökorra seadust täitma ja need ka vastavalt seadusele lähemate nädalate jooksul riigikogu päevakorda panema,” ütles Seeder.

Overall, the decision by Isamaa and Keskerakonna representatives to withdraw their interpellations shows a shift in their political strategy. While the reasons for this move are not entirely clear, it indicates a willingness to cooperate and compromise for the greater good. This decision could potentially foster a more collaborative and productive political environment in Estonia, where parties are willing to work together towards common goals. It also highlights the importance of constructive dialogue and negotiation in the functioning of a successful democracy. Ultimately, the withdrawal of the interpellations could mark a positive step towards increased unity and effectiveness in Estonia’s political landscape.