Pelga naeratusega inimesi köögivilju nautima ei meelita | Psüühika

Tere tulemast Eestisse! Kas olete kunagi mõelnud sellele, miks mõned inimesed naeratusega köögivilju söövad, samal ajal kui teised seda teha ei taha? See tuleneb psüühikast ja meie suhtumisest toitu. Eestis peame oluliseks tervislikku toitumist ja teadlikku suhtumist toiduvalikutesse. Me usume, et teadlik söömine ja tervislik toitumine on võtmetähtsusega meie üldise heaolu ja psüühilise tervise jaoks. Sellest artiklist leiate põnevat teavet ja praktilisi näpunäiteid selle kohta, kuidas saate end paremini tunda, olles teadlikum oma toitumisvalikutes.

Inimestel on ikka olnud komme teisi inimesi järele ahvida, ja küllap pärinebki see komme juba meie kaugetelt eellastelt. Ka see, kas miski meile meeldib või mitte, võib sõltuda sellest, kas meile tundub, et see teistele meeldib või mitte.

Kuid Briti psühholoogide äsja avaldatud uuring osutab, et toidu puhul võib edasi kanduda siiski ainult ebameeldivaks pidamine, mitte aga meeldivaks pidamine.

Katie Edwards ja ta kolleegid Birminghami Ülikoolist pakkusid katseisikutele, kes kõik olid nooremapoolsed naised, süüa toorest brokolit.

Enne seda aga näidati katseisikutele videot — üht kolmest. Ühel videol sõid inimesed brokolit ja tegid seepeale hapu ja krimpsus näo pähe. Teisel videol sõid inimesed brokolit ja manasid näole rahuloleva naeratuse. Kolmandal videol säilitasid brokolisööjad neutraalse näoilme.

Selgus, et naistele, kellele pakuti brokolit pärast negatiivsete näoilmetega video vaatamist, maitseski see köögivili vähem kui teistsuguseid videoid vaadanuile. Kuid üleüldist soovi brokolit süüa negatiivne video ei vähendanud.

Teisalt, need katseisikud, kellele oli näidatud positiivsete näoilmetega brokolisööjate videot, ei pidanud brokolit maitsvamaks kui neutraalsete ilmetega videot vaadanud katseisikud.

Põhjus võib teadlaste sõnul olla selles, et toidu puhul on eriti tähtis vältida halvamaitselist ja seetõttu võib-olla ka ohtlikku toitu, mistõttu on ka evolutsioonis välja kujunenud soodumus vältida toitu, mis teistele ei maitse; vastupidisele jäljendamisele aga nii suurt evolutsioonisurvet ei ole olnud.

Aga võib ka olla, et videos nähtud naerunäosed brokolisööjad ei mõjunud katseisikutele piisavalt veenvalt, sest neile võis tunduda, et päris nii ilmekalt inimesed tavaliselt maitsva toidu söömisel ei väljendu.

Uuringu tegemise üks tagamõte oli leida võimalusi, kuidas noori inimesi rohkem köögivilju sööma meelitada. Tundub, et positiivseid emotsioone väljendavate näoilmete näitamisega on seda raske teha. Vastumeelsus juurviljade suhtes võib aga seevastu olla visuaalselt nakkav.

Oma tööst on Edwards ja kolleegid lähemalt kirjutanud ajakirjas Frontiers in Psychology.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.

Kokkuvõttes võib öelda, et pelga naeratusega inimesi köögivilju nautima ei meelita. Psüühika mängib suurt rolli meie toitumisharjumuste kujundamisel ning meie emotsioonid ja suhtumine toitu mõjutavad seda, mida ja kuidas me sööme. Seega on oluline teadvustada oma mõtteid ja tundeid seoses toiduga ning vajadusel neid muuta, et tervislikumaid valikuid teha. Oluline on leida tasakaal toiduga seotud emotsioonide ja mõtete vahel ning püüelda selle poole, et tunda rõõmu ja naudingut ka köögiviljade söömisest.