Kannik: ma ei näe, et lääs survestaks Ukrainat vaherahu läbirääkimistele | Eesti

Tere tulemast Eestisse! “Kannik: ma ei näe, et lääs survestaks Ukrainat vaherahu läbirääkimistele” on värske ja oluline artikkel, mis käsitleb Ukraina ja Venemaa vahelist konflikti ning lääneriikide rolli selles. Kannik rõhutab Ukraina surve puudumist rahulepingute sõlmimise läbirääkimistel. See on oluline teema mitte ainult Ukraina ja Venemaa jaoks, vaid ka kogu maailma jaoks, sest see mõjutab rahu ja stabiilsust kogu piirkonnas. Artikkel annab meile võimaluse mõista konflikti keerukust ja vajadust rahumeelse lahenduse järele.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Indrek Kannik ütles “Aktuaalse kaamera” stuudiointervjuus, et tema ei tunneta lääneriikide survet Ukrainale vaherahu läbirääkimiste alustamiseks.

“Minu tunnetust ei ole, et suurtes lääne pealinnades oleks tugev surve Ukrainale minna praegu vaherahu läbirääkimistele. Kõik saavad aru, et Venemaa ei ole nendeks läbirääkimisteks valmis. Venemaa pole mingiks vähegi tõsiseks läbirääkimiseks valmis. Venemaa on ainult valmis Ukraina alistumiseks ja täiesti vastuvõetamatutel tingimustel allaandmiseks,” ütles Kannik.

Saatejuht Johannes Tralla viitas neljapäevasele Itaalia kaitseminister Guido Crosetto avaldusele, et üks tingimus Itaalia toetuse saamiseks oleks ka suurem panus diplomaatiale.

“Itaalia kaitseministri avaldused sel teemal on viimase aasta jooksul pidevalt erinenud valitsusjuhi ja teiste valitsuse liikmete avaldustest. Ma ei pööraks sellele liiga palju tähelepanu,” kommenteeris Kannik.

Zelenski visiit oli tänuavaldus

Rääkides konkreetsemalt Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski visiidist Eestisse, tõi Kannik välja kolm sõnumit.

“Esiteks oli see visiit nii Eestile kui ka Lätile ja Leedule tänuavaldus Ukraina poolt, et me oleme olnud Ukrainale raskel ajal väga head toetajad. Eriti tähtis oli meie toetus kindlasti sõja esimestel kuudel ja vahetult enne sõda, kui paljud riigid veel ei riskinud ukrainlastele teatud relvastust anda. Aga meie juba andsime,” ütles Kannik.

“Teine sõnum oli see, et praeguses sõja faasis ei ole Ukraina kindlasti valmis mingiteks vaherahuläbirääkimisteks. Sellest tuleb kasu ainult Venemaale. Seda president Zelenski rõhutas väga jõuliselt,” märkis Kannik.

“Kolmas oli see, kus ta ütles välja, et Ukraina vajab neid mehi, kes praegu elavad ja töötavad Euroopa Liidu riikides. Vajab, kas sõduritena või tagalas maksumaksjatena,” lisas ta.

Kanniku sõnul on siiski tõenäosus selleks, et Eesti või mõni Euroopa Liidu riik hakkaks ukrainlasi kuidagi välja andma praegusel hetkel väike.

“Täna president Zelenski sellist soovi selgelt ei väljendanud, et seda tuleks riikide poolt sunniviisiliselt teha. See peab olema Euroopa Liidu ühine otsus ja sellele peab kindlasti eelnema Ukraina ühene soov, et seda tehtaks. Praegu ma arvan, et Ukraina püüab pigem neid inimesi veenda, et nad tuleksid tagasi,” lausus Kannik.

Ootus Ukraina meeste Ukrainasse tagasi minemiseks on Kanniku sõnul riigis olemas. “Üks on see, et ega sõdureidki liiga palju üle ei ole. Aga teine on tõepoolest see, et kui need inimesed ei panusta isegi Ukraina majandusse maksude kaudu, siis nad tegelikult ju Ukrainat ei aita,” rääkis Kannik.

Kannik’s statement about the lack of pressure from the West on Ukraine to negotiate a ceasefire is concerning. It is important for the international community to continue to encourage diplomatic efforts and support Ukraine in finding a peaceful resolution to the conflict. Estonia stands in solidarity with Ukraine and believes that the Western countries should exert more pressure to facilitate negotiations for a ceasefire. It is crucial for the stability and security of the region that all parties involved work towards a peaceful resolution.