Läti seim riigistas Moskva maja | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimase nädala jooksul on Läti Seim ametlikult riigistanud endise Moskva maja kesklinnas asuva hoone, muutes sellest kaasaegse välismajanduse büroo. See samm on suur samm Läti jaoks, tugevdades nende suveräänsust ja sõltumatust Venemaast. See otsus on saanud laialdast tähelepanu ja kiidusõnu kogu Balti riikides ning tõstab esile Läti püüdlusi olla iseseisev ja kaitsta oma huve rahvusvahelisel tasandil. See sündmus on oluline mitte ainult Lätile, vaid ka kogu piirkonna jaoks ning näitab meie jätkuvat tugevust ja enesekindlust.

Läti seim kiitis neljapäeval lõplikul lugemisel heaks eelnõu, mis näeb ette Moskva maja riigistamise.

Hoone plaanitakse hiljem maha müüa ja anda saadud tulu üle Ukrainale. Selle müük otsustatakse täitevvõimu tasandil.

Seimi riikliku julgeoleku komisjoni väljatöötatud seaduseelnõu eesmärk on riigi julgeoleku tagamine, sealhulgas demokraatlikku riigikorda ähvardava ohu ennetamine ja õigeaegne kõrvaldamine.

Komisjon märkis, et kõnealune seadus tagab Moskva majas kultuuriürituste ja huvihariduse varjus toimuva Läti riigi julgeolekut ohustava poliitilise tegevuse lõpetamise. Samuti kaob Moskva maja kui Venemaa kaasmaalaste poliitika sümbol, kõrvaldades ohu Läti riigikorrale ja julgeolekule.

Teadupoolest muutsid Venemaale kehtestatud rahvusvahelised sanktsioonid Moskva maja tegevuse keeruliseks, kuid ei peatanud seda täielikult. Riigi julgeolekuteenistuse andmetel jätkati pärast 24. veebruari 2022 Moskva maja ruumide üürimist isikutele, kelle tegevuses oli märke Venemaa agressiivse välispoliitika toetamisest.

Et Moskva majas käis pikka aega Läti- vaenulik ja kahjulik tegevus ning sealne ohtlike poliitiliste aadete koondumine ohustab riigi ja selle demokraatliku süsteemi julgeolekut, on Läti kohustatud rakendama meetmeid Moskva maja vastu, ütlesid eelnõu autorid.

Moskva maja kuulub Moskva linna linnavaraametile. Moskva maja esindas õiguslikult ajalooliselt Moskva linnavaraametile kuuluv Moskva Kultuuri- ja Ärikeskus Moskva Maja ja alates 10. märtsist 2020 Moskva linnaettevõte Moskva Rahvusvahelise Koostöö Keskus, millele on kinnistusraamatus märgitud hoone tähtajatu kasutusõigus. Mõlema juriidilise isiku struktuur on seaduseelnõu seletuskirja kohaselt seotud Venemaa ja Moskva otsese mõjuga.

Moskva linnavaraosakond on Moskva linnapea Sergei Sobjaninini juhitava Moskva linnavalitsuse struktuuriüksus.

Viidates avalikult kättesaadavale teabele märgib komisjon, et Moskva Rahvusvahelise Koostöö Keskus allub Moskva välismajanduse ja rahvusvaheliste suhete osakonnale, mis omakorda allub Moskva linnavalitsusele. Sellega seoses võib suure kindlusega väita, et selle osakonna tegevust kontrollib tegelikult Moskva linnapea Sobjanin.

Riikliku julgeoleku komisjon märkis, et Moskva maja krunt kuulub Läti riigile, mida esindab transpordiministeerium, mistõttu tehakse ettepanek kinnistada omandiõigus riigi nimele, mida esindab transpordiministeerium. Nii tekib seaduse vastuvõtmisega ühtne kinnisvaraobjekt, mis hõlmab nii maad kui ka hoonet.

Seadus täpsustab ka muid ehitise omandiõigusega seotud küsimusi ja hilisemaid toiminguid sellega. Eelnõu näeb ette, et kinnisvara muudetakse koormistevabaks riigivaraks, st riik ei jätka ega võta kohustusi, mis tulenevad eelmise omaniku ja temaga seotud isikute toimepandud tegudest.

Eelnõu näeb ette ka, et Moskva majas asuva vara omanikel on õigus ja kohustus see seitsme päeva jooksul sealt ära viia, pärast seda tähtaega allesjäänud vara loetakse peremehetuks ja antakse üle riigile ning selle kohta tehakse otsus. Edasi tegeleb sellega valitsus. Seadus kohustab ka Moskva majja registreeritud juriidilised aadressid ümber registreerima.

Eelnõu üleminekureeglid näevad ette, et valitsus peab 31. märtsiks 2024 esitama seimile ettekande edasise tegevuse kohta kinnisvaraga, samas tuleb võttes arvesse asjaolu, et Lätil ei ole rikastumiseesmärki ega soovi sellest kinnisvarast mingit kasu saada, kaaluda võimalust kasutada seda hoonet Ukraina ja ukrainlaste abistamiseks.

Pärast Moskva maja riigi omandisse ülevõtmist on selle ülalpidamiskulud hinnanguliselt 495 395 eurot aastas.

In conclusion, the decision of the Latvian parliament to nationalize the Moscow House has sparked controversy and tensions with Russia. The move reflects Latvia’s desire to assert its independence and sovereignty, but it also has the potential to strain diplomatic relations between the two countries. It is important for both Latvia and Russia to engage in open and respectful dialogue to address this issue and find a mutually beneficial resolution. As a neighboring country, Estonia will be closely monitoring the developments and hopes for a peaceful and constructive outcome.