Rikkad omavalitsused ei toeta riigi plaani jagada enda tulu kehvematega | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Viimasel ajal on tekkinud vastuolud riigi plaani üle jagada rikastel omavalitsustel teenitud tulu vaesematega. Paljud rikkamad omavalitsused ei ole nõus toetama seda plaani ning see on tekitanud olulise arutelu üle kogu riigi. See keeruline olukord kajastab Eesti ühiskonna erinevaid vaatenurki ja rõhutab vajadust leida õiglane ja tasakaalustatud lähenemine riigi arengu ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tulemas on huvitavad ja olulised arutelud, mis panevad proovile meie väärtused ja eesmärgid ühiskonnas.

Regionaalministeerium tahab ümber korraldada omavalitsuste maksusüsteemi nii, et rikkamatelt võetakse ära ja antakse juurde vaesematele. Jõukamad omavalitsused viitavad samas, et kasvanud elanikkonna tõttu peavad nemad rohkem investeerima.

Eelnõu võib seaduseks saada sel aastal ja üleminekuks jääb kolm aastat.

Kohalikud omavalitsused on senini saanud maksutulu vaid üksikisiku tulumaksust. Sellest aastast saadakse seda vähesel määral ka pensioni tulumaksust. Uue süsteemi järgi võrdsustatakse järk-järgult nii pensionitelt kui ka töötajatelt saadav tulumaks. See võtaks rikkamatelt omavalitsustelt raha ära ja annaks vaesematele juurde.

“Kehtiva tulumaksuseadusega on see 2,5 protsenti pensioni tulumaksult ja 11,89 protsenti üksikisiku tulumaksult. Meil on kavas süsteem korraldada nii, et ühel hetkel oleks 10,5 protsenti nii pensioni tulumaksult kui ka üksikisiku tulumaksult,” sõnas regionaalminister Madis Kallas (SDE).

Tallinn võib reformi tulemusel kaotada 20 miljonit eurot ning kõige rohkem võidab Narva – 4,5 miljonit.

“Need 13 kohalikku omavalitsust, kes oma kasvu pealt mingis osas tulusid kaotavad, seda ei toeta ja tahavad, et eelarvesse tuleks täiendavaid vahendeid riigieelarvest otse juurde. Aga ülejäänud loomulikult toetavad,” rääkis Kallas.

Üks suuremaid kaotajaid on Kiili vald, kus elab palju lapsi ning nendega on seotud ka paljud investeeringud. Aastas kaotavad nad uue süsteemiga umbes 730 000 eurot.

“Kui tahetakse seda muutust sisse viia sellisel kujul, siis peaks väga realistlikult ja selgelt ütlema, kust on võimalik katta see puudujääk, mis meil tekib oma kohustuste täitmiseks. See ei saa olla selline abstraktne ettepanek, et ettevõtete tulumaks või paadimaks või mis iganes maks. See peab tõepoolest katma ka selle asja ära,” ütles Kiili vallavanem Aimur Liiva.

Eesti suurim vald, Saaremaa vald kasvataks oma tulubaasi 2027. aastaks kahe miljoni euro võrra. Haldusreformi järel tunneb vald, et tulude jaotamine ongi vaja ümber korraldada.

“Kuigi viimase kuue aasta jooksul oleme teinud väga palju reforme, siis näeme et tänase tulubaasiga sellisel kujul hakkama ei saa. Ehk siis tegelikult näitab see seda, et see tulubaas ei ole jätkusuutlik ja ta ongi väga kaldu n-ö tööealise elanikkonna poole, kes on koondunud suurematesse keskustesse,” rääkis Saaremaa valla abivallavanem Liis Lepik.

Ministeerium tutvustab omavalitsuste tagasisidet reformile tuleval nädalal.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Eestis on tekkinud oluline arutelu selle üle, kas rikkamad omavalitsused peaksid jagama oma tulu kehvemate omavalitsustega. Kuigi idee on saanud toetust mõnelt poolt, on enamik rikkamaid omavalitsusi jäänud vastuseisule. Nad väidavad, et see piiraks nende võimalusi arendada oma piirkonda ja tooks kaasa ebavõrdsuse. Samas tunnustatakse vajadust leida lahendusi ja toetada kõiki piirkondi ühtlasemalt. Arutelu jätkub ning loodetavasti leitakse tulevikus tasakaalustatud lahendus, mis toetaks kõigi omavalitsuste arengut.