Tallinna Sadam ei suuda Venemaa transiiti asendada | Majandus

Tallinna Sadam, Estonia’s largest cargo port, is facing a significant challenge in replacing Russian transit trade. As Russia seeks alternative trade routes, the port authority is struggling to fill the gap left by dwindling Russian shipments. This has sparked concern about the port’s long-term economic viability and its impact on the wider economy. With uncertainty looming over the future of transit trade, Tallinna Sadam is at a crucial crossroads, facing the daunting task of diversifying its shipping offerings to remain competitive in the global market. The implications of this struggle are of great significance for Estonia’s economy and its role as a key player in the Baltic region.

Venemaa sanktsioonide ja üldise majanduslanguse tõttu langes Tallinna Sadama kaubamaht aasta lõikes pea kolmkümmend protsenti ehk viis miljonit tonni. Lähiajal pole näha, et Venemaa transiiti suudetakse täielikult asendada ja kehvad ajad tuleb lihtsalt üle elada.

Tallinna Sadama kaubamahtude märkimisväärne langemine näitab ettevõtte juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul selgelt, et aasta varem oli veel väga palju Venemaa transiiti. Nüüd on see aga täielikult kokku kuivanud.

“Kindlasti väljendub seal ka meie ekspordi vähenemine, et see kindlasti mõjutab ka meid. Ehk see on siis töötleva tööstuse ekspordi vähenemine, mis mõjutab siis ka konteinerite ja autoveokite, ehk terminoloogias ro-ro, kahanemist,” rääkis Kalm.

Kalmu kinnitusel on paljud ettevõtted otsimas uusi ärivõimalusi ja üritavad liikuda teistesse kaubagruppidesse.

“Põhja-lõuna koridor pikas perpektiivis võib selle kao, mis siin nüüd on paari aasta jooksul transiidist ära kukkunud, asendada juhul, kui valmib Rail Baltic. Ehk seal on lootused viiel-kuuel miljonil tonnil. See on väga suur kogus, nii et ta võib ühel hetkel pikemas perspektiivis asenduda, aga mitte kindlasti lähiperpektiivis ja kindlasti pole see vedellast,” rääkis Kalm.

“Ootame ja kannatame, on see väljavaade. Eriti, mis puudutab ekspordiolukorda, siis ega siin mingeid kiireid muutuseid ilmselt ei tule. Meie peamised kaubanduspartnerid on ja jäävad olema Põhjamaad, seal täna selgelt see majanduskonjunktuur on nõrgem kui mujal Euroopas,” rääkis SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Nestori sõnul kahanes eelmisel aastal tööhõive just ekspordiga seotud sektorites ehk töötlevas tööstuses, ehituses, veonduses ja laonduses. Kalm mingisugust koondamislainet lähiajal ei näe.

“Tegelikult meie mõned operaatorid, eriti kes tegelesid transiidiga, on juba koondatud. Need koondamised ja efektiivsusülesanded on kõik juba täidetud,” rääkis Kalm.

“Siiamaani see mõju on õnneks jäänud nagu tagasihoidlikuks, et ütleme need koondamised, mis on toimunud, see töötajate arvu vähenemine, pole olnud Eesti makromajanduse mõistes kuidagi ohtlik, aga ega põnev on endal ka vaadata neid lähemaid kuid siin,” sõnas Nestor.

Tallinna sadama reisijate arv aga kasvas möödunud aastal 13 protsenti ehk 900 000 reisija võrra.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuigi Eesti on püüdnud leida uusi võimalusi Venemaa transiidi asendamiseks, näitab Tallinna Sadama ja üldisemalt Eesti majanduse olukord, et see ülesanne on äärmiselt keeruline. Venemaa transiidi vähenemine on oluliselt mõjutanud Eesti majandust ning uute transiiditeede leidmine võtab aega. Samas on oluline jätkata jõupingutusi mitmekesistada majandust ning leida uusi võimalusi väliskaubanduse ja transiidi arendamiseks. Eesti tuleviku majanduslikuks stabiilsuseks on vaja püsivaid ja mitmekesiseid lahendusi.