Pildid: järgmine üldlaulu- ja tantsupidu “Iseoma” toob esile murdekeeled | Muusika

Tere tulemast Eestisse! Järgmine üldlaulu- ja tantsupidu “Iseoma” tuleb tooma esile meie rikkalikku murdekeelte mitmekesisust läbi piltide. See sündmus toob kokku tuhanded lauljad, tantsijad ja pealtvaatajad üle kogu Eesti, et tähistada meie kultuuri mitmekesisust ja ilu. See on ajalooline sündmus, mis toob esile meie rahva ühtsuse ja uhkuse meie pärandi üle. Olge valmis kogema midagi erilist ja avastama rohkem sellest imelisest kultuurist läbi piltide!

Laulu- ja tantsupeo sihtasutus tutvustas kolmapäeval esimest korda järgmise üldlaulu- ja tantsupeo “Iseoma” lähteideid, väärtussõnumeid ja kunstilisi valikuid ning avalikustas peo visuaalse väljanägemise.

Laulupeo loojaid on inspireerinud murdekeelne looming. Laulupeo kunstilise juhi Heli Jürgensoni sõnul on repertuaar üles ehitatud selliselt, et kõik murdepiirkonnad on esindatud. “Iga liigi repertuaarist leiab teoseid, mis seostuvad murrete, murdumise ja aja teemaga ning kindlasti ka mõni murdekeelne pala. Laulud räägivad laulmise jõust ja väest,” kirjeldas ta.

Tantsupidu kutsub tantsijaid Eestimaa erinevatest nurkadest suurele suguvõsa kokkutulekule. Tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimanni sõnul on sel korral suurimaks uudiseks uudne lähenemine rühmaliikide jaotusele. “Eesti on jagatud erinevateks piirkondadeks ja tantsijate peoks valmistumine toimub seekord piirkonna põhiselt. Seega tantsupeo liigid moodustuvad lisaks traditsioonilistele üle-eestilistele liikidele, piirkondade põhiselt. Igal piirkonnal on täita eriline roll ja karakter meie suguvõsa kokkutulekul,” selgitas Reimann.

Reimann lisas, et ebatraditsiooniliselt moodustavad seekord ka Eestist kaugemal tegutsevad kollektiivid oma liigi – Üleilma – ning nende tantsurühmade registreerimine peole kestab veel kuni jaanuari lõpuni.

Rahvamuusikapeole on oodata kolme uut pilliliiki. “Peol esineb kaheksa pilliliiki, nende hulgas esimest korda oma liigina ka mandoliinid, karmoškad ja hiiu kandled. Esmakordselt on kavas ka ühine alguse- ja lõpunumber, mis ühendavad peolisi ning pakuvad ka publikule võimalust kaasa lüüa,” selgitas rahvamuusikapeo üldjuht Helin Pihlap. 

Peo logomärgi graafiliste elementide inspiratsiooniks on metsast ja põllult pärit üldtuntud taimede detailid ning terviksümbol on konstrueeritud erinevate elementide ühendusena. XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo peakunstnik on Marko Kekišev, kes on loonud “Iseoma” kujunduskontseptsiooni. “Me kõik oleme erinevad, kuid koos moodustame erilise terviku – nii laulu- ja tantsupeol osalejate kui osasaajatena. Seda individuaalset ja samas ühendavat kokkuvõtvalt tekkis ka visuaalne kujund “ühendatud erinevuste õis”,” selgitas ta.

Üldlaulu- ja tantsupidu “Iseoma” toimub 3. kuni 6. juulini 2025 Tallinnas.

Kokkuvõttes võib öelda, et järgmine üldlaulu- ja tantsupidu “Iseoma” toob esile murdekeeled ning pakub ainulaadse võimaluse tutvustada ja säilitada Eesti rahvuskultuuri mitmekesisust. Pildid, mis kaasnevad selle teemaga, toovad esile uhkuse ja rõõmu, mida inimesed tunnevad oma keele ja kultuuri üle. See sündmus on suurepärane võimalus ühiselt tähistada meie pärandit ning tutvustada seda ka välismaailmale. Loodame, et see üritus toob kaasa rohkem teadlikkust ja huvi meie rikkaliku kultuuripärandi vastu nii kohalike kui ka globaalses kontekstis.